16.09.2014
Kui teised riigid kogu neile mõeldud esimese vooru raha ära ei kuluta, võib Rail Baltic loota Euroopast lisarahastust.
Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi ekspert Helena Hinto kinnitas, et Rail Balticule raha saamiseks peavad Balti riigid esitama ainult tugeva ühise taotluse, raudteetrassi vajadus on Euroopale niigi selge.
Rail Baltic on Euroopa Komisjoni jaoks üks olulisemaid transpordiprojekte. Seega on kindel, et see raudtee tuleb, sellest rahast ilmajäämiseks peaksime endal sisuliselt taskud kinni õmblema?
Loomulikult on Euroopa valmis raha andma. Nüüd peab olema keegi valmis selle raha vastu võtma. Siin on tähtis, et kolm Balti riiki tulevad Euroopa Komisjoni ühise taotluse ja nägemusega, mis etapis milliseid lõike tehakse jne. Komisjonil peab olema kindlus, et raha antakse millegi jaoks, mis kunagi tehtud saab. Viimase aasta tugev sõnum komisjonilt on olnud, et esimeses taotlusvoorus on vaja lauale korralikku projekti, kus on sisu, et oleks näha, mis on plaan pikas perspektiivis ja kuidas rahastada projekti ka teistest allikatest. Projekt on ikkagi kasutoov ja kui see hakkab mingil ajal ka midagi teenima, peab ehituses olema ka raudtee-ettevõtte enda panus, mis Rail Balticu puhul võiks tähendada kas siis ühisettevõtte laenu või ka riiklikku laenu.
Kui palju ja mida tahab Euroopa Komisjon esimese vooru taotluses näha?
Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) puhul on kaks tegevust, mida rahastame: uuringud ja tööd ise. Rail Balticu projekti puhul tulevad taotlused sisse jooksvalt, kogu selgus ei jõua kätte veebruaris 2015 (siis on taotluste esitamise tähtaeg – U. J.). Taotlus peaks näitama, kui kaugel iga riik mingi etapiga on, millised tegevusi on veel vaja teha, kellel eelprojekt tegemata, kellel planeeringud tegemata. Need kõik on sellised tegevused, mida Euroopa Komisjon saab rahaliselt toetada. Taotlused, millega reaalselt ehitamise juurde jõutakse, tulevad alles hiljem.
Eestile aastani 2016 kasutamiseks reserveeritud 191 miljonit eurot on raha, mis võib kõik kuluda Rail Balticule?
Jah, see võib minna kõik Rail Balticu peale. Loomulikult on igas liikmesriigis väga palju abikõlblikke projekte, mis võiks rahastule taotluse esitada, aga tuleb ka silmas pidada prioriteete. CEF-i prioriteedid on ikkagi puuduvad transpordiühendused. Komisjoni jaoks on prioriteet Rail Baltic ja soovitakse võimalikult palju riigile mõeldud raha sinna ära kasutada.
Kas alates 2017. aastast, kui saaks esitada taotlusi lisarahastuse saamiseks, on Rail Balticu projektile konkurentsi, kui on selgelt öeldud, et see on siinse piirkonna tähtsaim projekt?
Tõepoolest, kui projekt on hästi ette valmistatud – igas riigis toimuvad tegevused, on kinnitus, et kaasfinantseerimise vahendid on olemas – ja taotlus on hästi kirjutatud, siis on Rail Balticul väga suur šanss lisarahastus saada. Ma ei oska öelda, mis peab juhtuma, et Rail Balticule lisaraha andmisest ära öeldaks.
Kas Komisjonil on veel muresid Balti riikide koostöö pärast? Veebruaris jagas Euroopa Komisjoni Rail Balticu projekti koordinaator Pavel Telička väga otsekohest kriitikat, et üks Balti riik – vihje Leedule – ei tee just liiga palju koostööd.
Praeguseks on Balti riigid jõudnud kokkuleppele, mida tehakse ja millal. See oli tõepoolest valulik, aga praegu on kokkuleppele jõutud.
Miks on Euroopa Komisjoni jaoks prioriteet ühendada Euroopa kauge idanurk Rail Balticu abil läänega?
See lõik on puuduv ühendus. Uue transpordipoliitika eesmärgiks on saada kogu võrk toimima nii, et vahepeal poleks puuduvaid ühendusi või väga kehva taristut. Ülejäänud raudtee Põhjamere–Läänemere koridoris on olemas, Poolas on probleeme kiirusega ja osal lõikudel puudub veel vajalik liiklusjuhtimissüsteem, aga meil Euroopa laiusega ühendus täiesti puudub.
Aga mis Euroopat huvitab? Ilmselt ei muretseta niivõrd Eesti ja Läti ühenduste pärast, kuivõrd peetakse silmas ikkagi kaupu üle lahe põhja pool?
Kaubavedude numbrid on ka Rail Balticu puhul üles ehitatud Põhja-Soome ja Põhja-Rootsi, võib-olla ühel hetkel ka Venemaa kaupadele läbi Põhja-Jäämere. Veel üks aspekt on 2015. aastal kehtima hakkav väävlidirektiiv. Väävli sisaldus laevakütustes peab muutuma väga madalaks, mis teeb kütuse kalliks. See tähendab tihti ka, et laevade kaasajastamisse on vaja lisainvesteeringuid. Meretransport läheb kallimaks ja soovitakse alternatiivset lahendust. Mida rohkem üleval jää sulab, seda rohkem saaks ka Põhja- ja Kaug-Venemaa kaupa läbi Soome alla Kesk-Euroopasse vedada.
Viimasel ajal üles kerkinud poliitilisi muutusi ei ole ilmselt keegi veel nendesse arvutustesse sisse kirjutanud?
Komisjon ei vaata projektil ainult numbreid, vaid ka strateegilist tähtsust, vajadust Baltimaid rohkem Euroopaga ühendada. Komisjon näeb sellel tähtsust ka praeguses julgeolekusituatsioonis.
Allikas: Eesti Päevaleht, 16.09.2014
