06.02.2017
Tallinna Ülikooli globaliseerumise ja tulevikuseire uurimissuuna juht Erik Terk rääkis logistika aastakonverentsil, et Eestil on lootus saada endale põhja-lõunasuunalisi kaubavooge, kuid ei tasu panustada mitte niivõrd praegu Soomest meritsi tulevatele kaupadele, kuivõrd Rail Balticu valmimise järel tekkivatele uutele kaubavoogudele.
Professor Terki sõnul on Rail Balticust rääkides Soome mõju seni alahinnatud. Peale Soome enda kaupade võivad tulevikus raudteele lisa anda kaks kogu kontinenti läbivat kaubakoridori: nn Aadria koridor ja Arktika merekoridor. Neist esimeselt kaupade Rail Balticule saamisega tehnilisi probleeme ei teki, aga võimalikud vood ei ole suured.
Terk eeldab, et Soome väliskaubanduse geograafia ja ekspordi struktuur tulevikus muutub. Näiteks saab Soome jaoks praegusest tähtsamaks Kagu-Euroopa ja Türgi suund. „Rail Balticule Soomest kaupade saamises kahtlejad ütlevad, et Soome ekspordis domineerivad odavamad mahukaubad ja neid on kasulik vedada meritsi. Praegu on nii, aga tulevikus veab Soome tõenäoliselt puidu ja tselluloosi asemel rohkem välja näiteks biokeemiatooteid ja muud kallimat kaupa. Raudteel on kasulik vedada just kallimat ja ajakriitilisemat kaupa,” kommenteeris Terk.
