Riigikogu keskkonnakomisjon sai Pärnus omavalitsusjuhtide ja planeeringuspetsialistidega kohtudes palju küsimusi Natura alade kohta, eriti seoses Rail Balticuga. Õigeks ei peeta, et kui Natura aladest ei ohverdata Rail Balticu tarvis ühtki serva, siis külakeskustest sõidetakse läbi.
Natura-alasid puudutavad murelikud küsimused ei ole viimasel ajal midagi uut, kuid omavalitsusjuhte häirib, et siiani on jutt olnud kurtidele kõrvadele. Absurdseks peetakse näiteks olukorda, kus Rail Balticule tehakse mitmes kohas jõnks sisse, sest metsas on must-toonekure pesa. Samas kinnitavad kohalikud, et seda lindu pole seal juba aastaid nähtud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Kogu selle planeerimisprotsessi käigus on tegelikult probleem see, et looduskeskkond on olnud puutumatu ja selles osas ei ole tehtud mingeid kompromisse. Kuigi algselt planeerimisporotsessis kuulutati välja, et kompromisse peavad tegema kõik osapooled: inimesed, omavalitsused ja ka looduskaitsjad,” rääkis Vändra vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste.
Ta ütles, et omavalitsused ootavad looduskaitselt suuremat vastutulekut ja kaasamõtlemist.
Siiani kehtib seisukoht, et kui Natura-alast on võimalik ringi minna, siis tuleb seda teha, samas küladele see ei kehti ja nende keskelt sõidetakse läbi.
Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et nendes küsimustes on kohtuniku rollis olla väga raske, aga kohati tundub tõesti, et et inimeste huve kiputakse liiga vähe arvestama.
“Ma olen täiesti kindlal seisukohal, et lähiaastatel Eesti riik peab tõstma võimekust, just kehtestatud looduskaitsepiiranguid ümber hindama. Vajadusel ka rangemaks, aga kui vaja, siis ka neid pehmendama. Paindlikkus meie väikeses Eesti vabariigis peab kindlasti kasvama ja teiselt poolt, ma arvan, et suhtumine, et mitte midagi ei saa teha, kuna me kuulume Euroopa Liitu, on vale,” rääkis Vakra.
Tema sõnul peavad keeldudel olema teaduslikud ja sisulised põhjendused, mitte ainult see, et tegemist on Euroopa Liidu käsuga.
Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/c647b9b8-2662-405e-a3a9-f9956b1758ba