01.07.2015

Euroopa komisjon teatas esmaspäeval, et plaanib rahastada 540 miljoni euroga Rail Balticu esimest ehitusetappi. Rail Balticu projektijuht Miiko Peris kinnitas, et kuigi tegemist on alles komisjoni kavatsusega, on rahastamine kindel.

Perise sõnul ei teinud komisjon eelotsus, vaid esitas väga konkreetse ettepaneku raha eraldamiseks. “Riigid küll peavad heaks kiitma komisjoni otsuse – see juhtub 10. juulil,” selgitas Peris Vikerraadio saates “Uudis+”.

Tema sõnul on Rail Balticu rahastust analüüsinud paljude liikmesriikide esindajad ning ettepaneku tegemine Euroopa komisjoni poolt näitab seda, et riigid, kes on projektiga seotud, on teinud head tööd ning pannud kokku tugeva projekti.

“Positiivse otsuse nimel on teinud mitmed inimesed tööd nii Eestis kui ka Brüsselis ning väärivad selle eest igakülgset tänu,” rõhutas Rail Balticu projektijuht.

Samas tänane Õhtuleht vahendab MTÜ “Avalikult Rail Balticust” aktivisti Vahur Tõnissoo sõnu, kelle hinnangul on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Miiko Perise juhtimisel teinud järjekordse PR-triki ning proovib edusõnumitega rahvale rahvusvahelist taristuprojekti lihtsalt maha müüa.

Peris aga kinnitab, et tegemist ei ole mingi trikiga. “Eelmisel nädalal tehtud otsus on väga tõsine asi,” ütles Peris, kes märkis, et komisjon ise näeb seda suure investeerimispaketiga, mis peaks Euroopa majandusele pakkuma lisaväärtust.

Samuti näitab komisjon ettepaneku tõsiselt võetavust see, et taotlusvooru esitati kokku 700 ettepanekut, millest lauale jäi kolmandik ning nende seas Rail Baltic. “Kindlasti on tegemist Eestile kui ka Läänemere piirkonnale positiivse uudisega, mida oleme kaua oodanud,” toonitas Peris.

Eesti osa rahastusest on 213 miljonit eurot, koos omafinantseeringuga. See tähendab, et Euroopa Liit toetab Rail Balticut 173 miljoni euro ulatuses ja Eesti rahastab projekti 37 miljoni euro suuruse investeeringuga.

“Siinkohal on väga oluline rõhutada, et peame olema vastutustundlikud antud toetuse kasutamisel,” sõnas Peris, kes leidis, et komisjoni otsus paneb projekti läbiviiatele suure vastutuse.

Euroopa Liidu poolset rahastust saab kasutama hakata järgmisest aastast. 60 protsenti toetusest on määratud raudteetrassi ehitamiseks, 40 protsenti ettevalmistavateks töödeks ehk projekteerimine, terminalide lahenduste tellimine, trassile jäävate kinnistuosade ülesostmine jne.

“Enne ehitustööde algust tuleb praegu käivad ettevalmistustööd tuleb lõpule viia,” tõdes Peris, kes märkis, et need tehakse ära järgmise paari aasta jooksul.

“Ehitustöödega saame alustada eeldavalt 2018. aastal aga selle eeltingimuseks on lõpliku trassivaliku selgumine Eesti territooriumi ulatuses,” selgitas Rail Balticu projektijuht, kes toonitas, et täpne koht, kus kopp maa sisse lüüakse pole tähtis.

Kogu Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on vaja 1,2 miljardit eurot, millest 213 miljonit on olemas. Peris kordas taaskord, et komisjoni eelmise nädala otsus on märk, millega näidati valmidust Rail Balticut finantseerida.

“Rail Baltic on komisjonile oluline, see on prioriteetne ja ka esimene samm on astutud, mis näitab seda, et komisjon on valmis ka tulevikus projekti rahastama. “Järgmisi rahastustaotlusi saame esitada juba käesoleva aasta lõpul, kui avatakse järgnev taotlusvoor,” selgitas Peris, kes lisas, et samasugune plaan on ka järgnevatele aastatel.

Peris avaldas lootust, et kui projekti ettevalmistused toimuvad ilma tõrgeteta ja esimese taotlusvooru raha kasutatakse sihtpäraselt, siis on Eestil plaanis esitada ka lisataotlusi.

Esimeses taotlusvoorus saadavast rahast saab Eesti 213 miljonit eurot, Läti 291 miljonit eurot aga Leedule läheb vaid 28 miljonit. Miiko Perise selgitusel tegi Leedu palju ühepoolseid rahastustaotlusi, mis jäid suures osas rahuldamata.

“Küll aga õnnestus neil erinevateks ehitusetappideks saada suurusjärgus 125 miljonit eurot,” rääkis Peris, kes leidis, et Leedu panus võrreldes teiste Balti riikidega tänu sellele üsna võrdväärne.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/05b7de86-445b-4548-aafe-78cb95048c8a