Eile õhtul jõudsid Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola esindajad Brüsselis kokkuleppele ühisfirma Rail Baltic rajamises.
Ühisdeklaratsiooni peavad allkirjastama veel viie riigi transpordiministrid septembris Vilniuses toimuval mitteametlikul transpordinõukogu kohtumisel, teatas majandusministeerium.
Alles pärast ühisdeklaratsioonile allakirjutamist saab alustada ettevõtte juhi ja vajalike spetsialistide otsimisega.
“Ühisettevõtte eesmärgiks on olla Rail Baltic projekti promootor, olla Euroopa Liidu rahade saaja, nende kasutaja ja siis kõikvõimalike ehituslepingute, uuringute lepingute ja nii edasi sõlmija,” selgitas majandusministeeriumi nõunik Miiko Peris “Aktuaalsele kaamerale”.
Just rahastamisküsimuste tõttu on ühisettevõtte loomisega kiire, sest nõnda on võimalik ette valmistada vastavad taotlused Euroopa Komisjonile. Esimene võimalus nende esitamiseks peaks tekkima järgmise aasta esimeses pooles.
“Kulub aega, kuni moodustub meeskond, kuni osanikud oma rollid selgeks räägivad, täpsemalt kokku lepivad, kuni siis planeeritakse neid projekte. Selleks on vaja reaalset aega. Tõenäoliselt aasta, kaks ja aeg juba jookseb. 2014 on ju tegelikult juba nurga taga,” rääkis Rail Balticu juriidilises analüüsis osalenud vandeadvokaat Tõnis Tamme.
85 protsendi ulatuses soovitakse Rail Balticu jaoks raha saada Euroopa ühendamise rahastust. Samuti on huvi Rail Balticu vastu üles näidanud nii Euroopa kui ka Põhjamaade investeerimispangad, kes võtaksid projekti rahastamisest enda kanda umbes 10-15 protsenti.
Miiko Perise sõnul võiks ühisettevõtte loomine olla finantseerijate jaoks tõsine märk, et Rail Balticu projekt õnnestub.
“Selliste äriühingute loomine, kui vaadata mujal pool Euroopas ringi, piiriüleste projektide puhul on erakordselt tavaline ja igal pool on neid tehtud ja see, et selline äriühing on olemas tähendab ka seda, et osapooled aduvad, et ka projekt tuleb ellu viia,” ütles Peris.
Kokku lepiti selles, et igas Balti riigis jääb ühisettevõtte Rail Baltic taristu esialgu sellele konkreetsele riigile, millise territooriumil raudtee asub. Iga aktsionär panustab järgmise nelja aasta jooksul igal aastal 0,65 miljonit eurot.
Eesti majandusminister Juhan Partsi sõnul on läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepe igati tervitatav. Aktsionäride lepinguga loodav ettevõte hakkab algselt kuuluma kolmele Balti riigile, kuid deklaratsioonis on jäetud Soomele ja Poolale võimalus ettevõttega ühinemiseks.
Ühisettevõtte loomise deklaratsioonile võivad Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola transpordiministrid alla kirjutada juba septembris.
Rail Baltic on Tallinnast Poola piirini ulatuv kiirraudtee, mille projekteeritud kiirus on 240km/h. Ühtegi olemasolevat raudteeliini ühisettevõtte alla ei viida.
Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/eesti/6613640b-c718-4390-8cd4-c7d613bda775