ERR: Transiidikeskuse juht: põhja-lõuna transiidi vastu on huvi olemas

Transiidikeskuse AS juhatuse esimehe Erik Laidvee kinnitas Rail Balticu ehitamisest rääkides, et uuringute kohaselt on põhja-lõuna suunalisel transiidi vastu huvi olemas.

“Soome eksportöörid ja importöörid lausa ootavad sellist võimalust. Samas peab see olema konkurentsivõimeline tänaste transiiditeedega, mida nad kasutavad. Kui lisada sellele tänasele ida-lääs suunale ka põhi-lõuna suund, siis tasakaalustame hästi riski, mis meil on ja lisame potentsiaalset kaubavoogu raudteele, selle asemel, et koormata maanteid, alates kas või Euroopast peale,” rääkis Laidvee ETV saates “Vabariigi kodanikud”.

“Kuigi me esimese momendina näeme, et rohkem hakkab tööle põhi-lõuna suund, on samas ka põhi-lääne suund /…/ perspektiivne,” lisas ta.

Rail Baltic Eesti projektijuht Miiko Peris kinnitas, et usub projekti edusse. Ta tõi välja, et kõige lihtsam on läbi Tartu kulgeva trassi ebaefektiivsust selgitada läbi tee pikkuste. “Piisab sellest, kui mõõta läbi Pärnu kulgev trass, läbi Viljandi ja läbi Tartu kulgev trass, mis lähevad Riiga. Tartu suund on umbes 100 kilomeetrit pikem, mis suurendaks otseseid investeeringukulusid vähemalt pool miljardit eurot,” põhjendas Peris läbi Pärnu kulgeva trassivaliku eelistamist.

“Lisaks otsestele investeeringukuludele peame arvestama ka, et kaubavedajatele tekitab see lisakulutusi järgnevatel aastatel,” lisas ta.

Samuti on tema sõnul tehnilised argumendid Tartu trassi puhul, mida on analüüsinud Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). “Küsisime, kas on tehnilisi lahendusi, et saaks olemasolevas raudteekoridoris asja lahendada. Vastus on, et ei saa. Rail Balticu jaoks tuleb teha kaks rööpapaari juurde, mis tekitab täiendavat maavajadust. Samuti ei suudaks käänulise trassiga tagada piisavat kiirust ja me ei saa luua kodanikele uut kvaliteeti, mida läbi Pärnu minev trass võimaldaks,” rääkis Peris.

Majandusgeograafi Hardo Aasmäe sõnul on läbi Pärnu kulgev trass vale. “See kustutab Kagu-Eesti ära ja on väga kallis,” selgitas ta.

“Kui paneme transpordikoridori üle Tartu, kus maa on juba riigi oma, hoiab sellega kokku sadakond miljonit eurot, kas või maade võõrandamisest. Teiseks, Pärnu seda ei vaja. Kolmandaks, mis on üsna uskumatu ja millest on vähe räägitud – kui see 240 km/h kiirusega reisirong hakkaks sõitma, siis Tallinn on kõige väiksem linn maailmas, mis on selle lõpp-punktina. Aga tegelikult on nii, et mida suurem linn, seda kiirem põhimõtteliselt võiks olla rong. /…/ Mida väiksem linn, seda väiksemad kiirused. Siin on eksitud mitme põhimõttelise asja vastu,” rääkis Aasmäe.

Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esindaja Vahur Tõnissoo märkis saates, et tavaliselt rajatakse uut taristust, kui olemasolev on oma läbilaskevõime ammendanud, kuid täna Eesti raudteetaristu puhul seda juhtunud ei ole. “Inimesed ei saagi seepärast aru, miks seda raudteed siis vaja on,” lisas ta.

Ta lisas, et rääkides kaubaveost, siis on täna põhja-lõuna suunaline taristu olemas. “Täna saaks põhja-lõuna suunalist kaubavedu väga edukalt toimetada, aga miks seda siis ei tehta nendes mahtudes, mis on Rail Balticule planeeritud,” kommenteeris ta.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/eesti/1205bf42-3a16-4a08-ab97-f854dddbeafe