ERR: Ülle Rajasalu: Harjumaa valdade kemplemine pidurdab Rail Balticu arengut

Harju Maavanema Ülle Rajasalu silmis peaks valitsusel olema õigus öelda, kuhu Rail Balticu trass tuleb, kuna täna ei suuda vallad omavahel kokku leppida.

Rajasalu rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et kui Rail Balticu projektiga alustati, tekkis ägedaid vaidlusi Pärnumaal ja Raplamaal, aga seal leiti lahendused.

Kuna Harjumaa on väga tihedalt asustatud piirkond, hakkasid probleemid maavanema sõnul tekkima juba siis, kui oli laual kaks Rail Balticu trassivarianti: Muugalt läbi Nabala ning olemasolev trass Ülemiste järve lähedalt Viljandi suunas.

“Täna oleme jõudnud niikaugele, et mul on laual kaart, kus on valikus 11 erinevat trassi. Kõige hullem on see, et mitte keegi mitte kuskil rahul ei ole. /…/ Inimestele peaks andma kindlustunde. Inimene peab teadma, kus ma homme elan ja mis minust saab, aga niikaua, kui trasside valikuid on laual tervelt 11, siis me paigast ei liigu,” tõdes Rajasalu.

Ta tõi välja, et Rail Balticuga on suurema osa elanikke nõus ning seda näitavad ka küsitlused: just noored inimesed on 90% ulatuses seisukohal, et kiire raudteeühendus Kesk-Euroopaga on ääretult vajalik.

“Kui asi puudutab kellegi kinnistuid ja maid, siis ollakse kohe vastu. Me nägime neid probleeme ka ette. Tegime poolteist aastat tagasi tollasele regionaalministrile ettepaneku, et võiks ikkagi mõelda õiglasele kompensatsioonimehhanismile,” lausus Harju maavanem.

Tema enda eelistus on olemasoleva trassi kasutuselevõtt ehk Viljandi suund, kuna Vene rööpalaiusele saaks juurde tuua Euroopa mõõtudega rööbaste laiuse, kuid sellele suunale on vastu Tallinna linnavalitsus, kuna see läbiks pealinna.

“Need inimesed, kes elavad praeguse raudteetrassi ääres, teadsid, kuhu nad oma kodud rajasid. Ma ei usu, et neid see nii palju häiriks. Käib poliitiline kemplemine, et trassi tahetakse linnast välja viia. Tegelikult uus trass läheks läbi äärelinna. Trassi ääres on maju, aga need on väidetavalt kõik tööstusmajad,” ütles Rajasalu.

Harju maavanema silmis saaks paljudest muredest lahti, kui võetaks vastu uus ehitus- ja planeerimisseadus, mis käsitleb ka seda, et valitsusel on õigus öelda, kuhu Rail Balticu trass tuleb.

“Me peaksime esmalt ära markeerima meie riiklikud ehk üldrahvalikud huvid ja alles siis andma võimaluse valdasid arendada. /…/ Täna üks vald surub raudteetrassi teise valla peale,” lisas ta.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/majandus/2bd324b0-318e-44df-aeb3-7a2825050217