Euroopa Liit rahastab rahvusvahelisi transpordiühendusi

Rail Balticu maksumus ja selle ehitamise finantseerimine on Eesti jaoks väga oluline teema ning see tuleb võimalikult avatult lahti rääkida. Oluline lähtekoht finantseerimisel on see, et Euroopa Liit on valmis Balti riikide ühendamiseks Kesk- ja Lääne-Euroopaga Rail Balticut rahastama, kuid mitte kogumahus ning alati tuleb selliste projektide puhul leida omafinantseering.

Projekti algusest peale, 2011. aastast on selge, et Eesti peab maksma ka omaosalust ning kogu projekti ei maksta täies mahus kinni Euroopa Liidu (EL) poolt. EL-i poolt rahastatavates projektides on alati nõutud omafinantseeringut ning selles ei ole midagi uut. Ametnike keeles öelduna rahastab EL Rail Balticu projekti 85% ulatuses abikõlblikest kuludest (st tulevase kasumi mahaarvestamise järel).

Lisaks on oluline meeles pidada, et toetuseks taotletavat enam kui 600 miljonit eurot ei saa muude objektide rahastamiseks kasutada, sest see on mõeldud sihtotstarbeliselt piiriüleste ühenduste parandamiseks. Rail Balticu projektile saab toetust taotleda Euroopa Ühenduse Rahastust (CEF), mille eesmärgiks on keskenduda ainult piiriülestele projektidele. Balti regioonis on transpordi projektidest sinna mäekõrguselt sobivaimaks Rail Balticu raudteeprojekt. Sama toetusega ei saa ehitada siseriiklikke maanteid, rajada terviseradasid ega renoveerida lasteaedu.

Oluline on ka tähele panna, et projekti maksumus ja seega ka omaosaluse või toetuse suurus ei ole täna veel täpselt paigas. See sõltub konkreetselt projekti lõplikust maksumusest ning näiteks iga lisakilomeeter või tehniline erilahendus tõstab kogumaksumust ja ka Eesti omafinantseeringu suurust. Samuti mõjutab see otseselt projekti tasuvust. Hetkeseisuga on Rail Balticu Eesti koridori maksumuseks tänastele planeerimise andmetele tuginedes ca 1,14 miljardit eurot, Eestil omaosaluseks tuleb seega arvestada ca 500 miljonit eurot. Eelprojekteerimise faasis andmed, sh maksumus täpsustuvad.

Eesti omaosaluse finantseerimiseks on mitmeid võimalusi ning need tuleb põhjalikult läbi analüüsida koostöös rahandusministeeriumiga. Oluline on ka finantskoormuse hajutamine erinevate aastate vahel, kuid täpse finantseerimiskorvi saab otsustada valitsus koos riigikoguga tehes seda omakorda koostöös Läti ja Leeduga.

CEF-ist saame esmalt toetust küsida 191 miljonit eurot, mille esimene taotlus tuleb esitada 2015. aasta veebruaris. Ka edaspidi saab lisaks 191 miljonit eurole CEFist toetust juurde taotleda juhul, kui projekt on korralikult käima läinud. Põhimõtteliselt ei ole välistatud kogu 644 miljonit euro taotlemine EL vahenditest, kuid see eeldab kiiret edenemist projektiga – kiirematel on suuremad võimalused täiendavaks rahastamiseks.

Projekti etapiviisiline rahastamine on tavapärane praktika. See tuleneb omakorda EL eelarve ülesehituse loogikast ja eriti asjaolust, et reeglid ei võimalda Euroopa Komisjonil panna suurt hulka raha nö ette kinni ühele projektile. Riigid peavad näitama projekti edenemist, mis on eelduseks lisarahastamise saamiseks. Sarnaselt on finantseerimine toiminud EL-is aastaid ka teiste suurte taristuprojektide puhul.

Info CEF kaasrahastuse loogika kohta on üleval Rail Balticu kodulehel: http://www.railbaltic.info/et/uldtutvustus/public-kkk/15-rail-baltic-projekti-korduma-kippuvad-kuesimused .