Harju Elu: Kaks trassi – kuidas edasi?

Kuigi räägime Rail Balticu puhul juba konkreetsest trassist, projekteerimisest ja Euroopa Komisjoni saadetavast esimesest rahataotlusest, kerkib ikka aegajalt üles lihtne küsimus – miks Rail Balticut Eestile vaja on? Võtan siinkohal vastuse lühidalt kokku – Rail Baltic annab inimestele kiire, mugava ja ohutu reisimisvõimaluse ning kaubaveole soodsa ning keskkonnasäästliku kanali.

Suures pildis tähendab see inimestele uusi töökohti ja reisimisvõimalust ettevõtjatele avarduvat turgu ja ekspordivõimalusi, riigile täiendavat maksutulu ning keskkonnale elujõulisust.

Lõppenud aasta tõi Rail Balticu vaates mitmeid olulisi arenguid. Üheks tähtsamaks verstapostiks on trassivalik. Erinevad huvigrupid tõid lauale palju alternatiive, mida professionaalid erinevaid argumente silmas pidades hindasid. Analüüsi käigus vaadeldi 30 erinevat kriteeriumi, mille seast võib esile tuua näiteks inimeste kodud ja liikumisteed, loomade elupaigad, aga ka raudtee tehnilised nõuded ja ehitusmaksumuse. Kõiki asjaolusid arvesse võttes pani vabariigi valitsus novembris kiija oma eelistuse, mille tulemusel on trass paigas Pärnumaal ja valdavas osas Raplamaal ning jäänud kaks alternatiivi Harjumaal ja Põhja-Raplamaal. Valitsuskabineti nõupidamisel osalesid ka maavanemad, aruelu trassivalikute üle oli i konstruktiivne ja tuline. Kaardile jäänud alternatiivide osas kujundab valitsus seisukoha kevadel, maavanem kinnitab oma nõusolekut planeeringu vastuvõtmisel eeldatavalt sügisel.

Arutelud kevadel

Erinevad trassialternatiivid on tekitanud kohalikes huvigruppides emotsioone, mis on inimlikus vaates igati mõistetavad. Eelkõige toidab emotsioone teadmatus, mis tekitab tulevikku suunatud küsimusi. Siinkohal loodan küsimärkide taha vastuseid tuua ning teemas tervikuna selgust luua. Teeme ju raudteed kõigile Eesti inimestele ning peame elementaarseks, et võimalikud kahjud eraomandile tuleb riigi poolt kompenseerida.

Harjumaa vaates on seis eriti ootusärev, sest asustustiheduse tõttu siin ideaalset lahendust kaardile tõmmata ei saa. Kaaluti paljusid erinevaid alternatiive, millest valitsuse otsusega jäi sõelale kaks varianti, mille vahel otsustatakse täiendava analüüsi järel. Kaardile jäänud kahel valikul on mõlemal plusse ja miinuseid, raudtee on rajatav mõlema

variandi puhul. Kahest sõelale jäänud valikust algab idapoolne ja ühtlasi pikem trass Tallinnast ning kulgeb Harjumaa põhjaosast alla Raasiku ja Rae valla piiril, et suunduda üle Rae valla lõunaosa ja Kose valla Oru piirkonna Raplamaale. Teine, läänepoolne trassialternatiiv saab alguse samuti Tallinna linnast ning kulgeb Rae, Kiili, Saku ja Kohila valla territooriumil.

Kui rääkida trassivalikutega seotud väljakutsetest, siis peame leidma head ja omanikke rahuldavad lahendused nii maa võõrandamisel ja kompenseerimisel kui ka arvestama igakülgselt looduse eripäradega. Läänepoolsem trass kulgeb enam asustatud aladel ning läbib Männiku raba serva ja osaliselt Ülemiste valgala, mistõttu tuleb selle trassivariandi puhul pöörata rõhku nii veekaitsenõuetele kui heale sobitumisele inimasustusega. Idapoolne raudteevalik kulgeb enam loodusmaastikus ja inimasustust on selle trassi lähedal vähem. Küll jäävad trassi mõjutsooni mitmed kaitsealuste linnuliikide pesitsuskohad ja arvestama peame ka suurimetajate liikumisteedega.

Kohalike inimeste jaoks parima võimaliku lahenduseni jõudmiseks on valitsus teinud majandusja kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks panna paika leevendusmeetmed, mis vähendavad raudtee rajamisest tekkida võivaid negatiivseid mõjusid. Planeerijad on juba alustanud kohtumisi kohalike omavalitsustega ning töökoosolekute käigus koostatakse leevendusmeetmete eelprojekt. Selle töö käigus vaadatakse üle kõik kohalikele elanikeie olulised liikumisteed ning planeeritakse detailselt raudtee ületusvõimalused, erinevad juurdepääsuteed, uued ühendusteed ning müratõkked. Samuti pannakse kaardile rajatised, mis on olulised loomade ja keskkonna vaatest.

Esialgse planeeringulahendusega saab tutvuda avalike arutelude käigus juba varakevadel. Avalikud arutelud toimuvad praeguste plaanide kohaselt Pärnumaal juba märtsikuus ning Harjuja Raplamaal aprillis. Harjumaal on kõik seni toimunud kohtumised omavalitsustega kulgenud konstruktiivselt, planeerijad on saanud sisulisi ettepanekuid, mida on ka arvesse võetud.

Soomlaste kogemus

Detsembris külastasid Rail Balticu trassiga seotud omavalitsused analoogset raudteetrassi Soomes. Külastuse eesmärgiks oli saada tagasisidet kogetud kitsaskohtadest ja töövõitudest. Reisil saadi nii palju vastuseid kui tõstatati ka uusi küsimusi. Näiteks kerkis Soome visiidi käigus üles regionaalse rongiliikluse teema. Rajame küll rahvusvahelist kiirraudteed, kuid seda on tehniliselt planeeritud võimalustega lisada tulevikus potentsiaalselt ka kohalik reisrongiliiklus. Tõsi, viimasest lähtuvalt me trassivalikut teinud ei ole, sest kiirraudtee eelduseks on kulgemine võimalikult otse ja sirgelt. Samuti on jätkuvalt prioriteetideks rahvusvaheline reisiliiklus ja kaubavedu, kuid nende kõrvale võib mahtuda ka regionaalne vaade ning selle võimalusega arvestatakse. Konkreetne otsus regionaalse rongiliikluse kohta langetatakse tulevikus.

Samuti kerkis Soopaljude omavalitsusjuhtide jaoks üles küsimus, miks meil lähtutakse nii rangetest keskkonnanõuetest, kui seal saadi lihtsamalt hakkama. Soomes planeeriti ja projekteeriti raudteelõiku üheksakümnendatel, kui reeglid olid oluliselt leebemad ning kohtuasju Euroopa tasemel kordades vähem. Meie rangetest keskkonnanõuetest mööda minna ei saa ega soovigi, loodus on Eesti jaoks oluline vara, mis peab igas mõttes säilima ka pärast raudtee rajamist.

Kolmas Soomes paljuräägitud teema, mida ka siinkohal rõhutada soovin, on kompensatsioon kohalikele elanikele ja maaomanikele. Arusaadavalt on hüvitiste küsimus väga aktuaalne igale inimesele, keda tulevane raudtee võib potentsiaalselt puudutada. Analüüsimaks põhjalikult erinevaid kehtiva õiguse võimalusi, Euroopa praktikat ning saada ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, on tehnilise järelevalve amet välja kuulutanud hanke. Kuigi uuringu tulemustest ja võimalikest seadusemuudatustest saame rääkida ilmselt aasta teises pooles, võime juba praegu kinnitada, et igale inimesele lähenetakse individuaalselt.

Kohaliku trassiga on tööpõld veel suur, aga samal ajal käib töö esimese Eesti, Läti ja Leedu ühise toetusetaotlusega, mis Brüsseli poole teele lähetatakse. Selle esitamistähtaeg on veebruaris ning positiivse otsuse saamisel jätkame ettevalmistustöödega, mis võimaldavad eeldatavalt 2017. või 2018. aastal jõuda ehitustöödeni. Loomulikult tuleb anda raudteesse oma panus ka Eesti riigil, sest projekt on oluline nii globaalses kui kohalikus vaates. Kiirraudtee avardab nii eestimaalaste reisimisvõimalusi kui elavdab siinset turismi, annab tohutu potentsiaali Eesti eksportivale ja transiidisektorile. Maailmapraktika varal saame olla kindlad, et raudtee loob juurde uut asustust ning ärgitab ettevõtlust tervikuna.

Miiko Peris

Rail Balticu projektijuht