Arvamusuuringud – milleks neid teha?

Infokirjad

Priit Pruul
Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht

On selge, et iga suurem projekt, millel on oluline ühiskondlik mõju, kas siis inim- ja/või looduskeskkonnale, tekitab avalikkuses pea alati vastakaid tundeid. Rail Baltica raudtee planeerimine ja rajamine on suurt hulka inimesi kas siis positiivselt või negatiivselt ärevil hoidnud juba viimased kümme aastat, mil sai selgeks, et uue raudtee rajamisel on nii Eesti riigi kui Euroopa Liidu tugi ning 90-ndate algusest ühest käest teise veeretatud ideed võiks füüsilises maailmas lõpuks realiseerima hakata.

Kuigi ühtegi riiklikult olulist rajatist ei ehitata või ei jäeta ehitamata toetudes arvamusuuringutele, hakati neid seoses Rail Baltica projektiga läbi viima alates 2014. aastast, saamaks paremat ülevaadet elanikkonna suhtumisest ja hoiakutest uue raudtee arendamise osas. Uuringu esimestel aastatel 70 protsendi piirimail kõikunud teadlikkus on tänaseks pea läbivalt saavutanud maksimaalse taseme ning vähe on inimesi, kes pole kavandatavast raudteest mitte midagi kuulnud. Küll on aga olnud toetus Rail Balticale alati üle 50 protsendi, mis tähendab, et valdav enamus eestimaalasi kirjutab raudtee rajamise pigem plusspoolele kui et laseb end veenda spekulatiivsetel ning negatiivsetel seisukohtadel. Viimase, sel kevadel läbi viidud uuringu kohaselt toetab Rail Baltica projekti 65% eestimaalastest. Samavõrd oluline on tähele panna, et projekti mitte toetavaid inimesi on pea kolm korda vähem ehk kõige värskema uuringu kohaselt 23%. Neist omakorda 23% on neid, kes ei toetaks projekti mitte mingite kahtluste hajumisel ehk on pigem printsipiaalselt uue raudtee ehitamise vastu. See hulk on tegelikult läbi aastate ja sarnasel metoodikal tehtud uuringutele tuginedes väike, isegi kui avalikus ruumis peetavast diskussioonist võib sageli teistsugune mulje jääda. Kui tuua siia kõrvale üks mängulisem võrdlus, siis toetus Rail Balticale on näiteks olnud alati suurem, kui summaarne toetus erinevatele koalitsioonierakondadele.

Aegade jooksul on küllaltki muutumatuna püsinud ka põhjused, miks inimesed näevad raudteed ning selle mõju pigem positiivsena. On selge, et reisimisvõimaluste avardumine puudutab paljusid vahetult ning mõistetakse ka raudtee potentsiaali rahvusvahelises kaubavahetuses. Kuigi täna on veel vähe neid, kes tõmbavad raudtee ja keskkonnasäästliku transpordiliigi vahele võrdusmärgi või seda määravalt oluliseks peavad, võib eeldada ka sellise teadlikkuse tõusu. Kuid arvamusuuringutes oleme viimasel neljal aastal uurinud ka teisi Rail Balticat puudutavaid aspekte, nii seda, kui teadlikud on inimesed koos rahvusvahelise raudteega ehitatavatest kohalikest peatustest kui ka seda, millised on vastajate jaoks huvipakkuvad liinid. Täna saab öelda, et kindlasti vajab lisaks muudele asjaoludele veelgi enam selgitamist kohalike peatuste temaatika, mis aitaks muidu ehk kohati kaugeks jäävat raudteed inimestele argises plaanis lähemale tuua ning võimaldaks näha vahetut kasu, mida uue raudtee ehitamine ja selle kasutamine tulevikus pakkuda suudab.  

***

Soov saada rohkem informatsiooni


Karin Reivart
Uuringujuht, Turu-uuringute AS

Koroonaviiruse tõttu ei ole Rail Baltica teema meedias viimase paaril aastal just esikohal olnud, seega on loogiline, et ka teema jälgimine elanike seas on vähenenud.

Siiski näeme uuringust, et vahepeal pisut kahanenud toetus projektile on nüüd taas suurenenud ja projekti toetab 65% Eesti inimestest.  Lisaks üldisele toetusele on suurenenud positiivsed hoiakud Rail Baltica mõju osas Eestile tervikuna ning ka toetus raudteetranspordile tänu selle keskkonnasäästvusele.

Rail Baltica vastastele on olulised teemad samuti loodushoid (sh maavarade lõppemise teema karjäärides) ning mure projekti suurest maksumusest või segadustest tasuvusanalüüsidega seoses. Osale vastanutest on vastumeelne uue trassi ehitamine ja maaomanikele põhjustatavad kannatused, mida saanuks vältida vana trassi juurde jäämisega. Arvestades järjest suuremat keskkonnateemade kajastamist kogu maailmas on sellised hoiakud ka mõistetavad.

Ühe teemana tuli uuringust välja segadus kohalike peatuste osas – ei teata, kas kiirrong peatub väiksemates kohtades, millistes peatustes ning kas rajataval trassil hakkavad sõitma ka Eesti-sisesed rongid või mitte. Sellega seondub ka elanike huvi saada täpsemat informatsiooni projekti valmimistähtaja, peatuste, võimalike sõidugraafikute ja muude võimaluste osas.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.