FinEst Link uuring: Tallinna-Helsingi tunnel oleks maailma pikim raudteetunnel

Infokirjad

7. veebruaril Tallinnas esitletud FinEst Linki projekti uuringute alusel võib kahe linna vaheline kauba- ja reisijateveo maht tänu tunneli rajamisele järgmise 30 aasta jooksul kahe- või isegi kolmekordistuda.

Tallinna-Helsingi tunneli maa-aluse osa pikkuseks on kavandatud 103 kilomeetrit, millega see oleks maailma pikim merealune raudteetunnel. Projekti jaoks valminud arvutuste kohaselt eelistaks umbes 12 miljonit reisijat Eesti ja Soome vahel liikumiseks rongi ning 11 miljonit reisijat jätkaks laevade kasutamist. See teeks 2050. aasta kogureisijate arvuks 23 miljonit. Praegu sõidab kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

FinEst Linki tasuvusuuringu järgi tooks merealune raudteetunnel kaasa kaubaveo märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning sellel on suur kasvupotentsiaal. Hinnanguliselt veetaks 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu liigub Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

Poole tunni ja 18 euroga Tallinnast Helsingisse

FinEst Linki tasuvusanalüüsis esitati rongide liikumise mudel, mille järgi sõidaksid need tipptunnil iga 20 minuti järel ja kiirusega 200 km/t. Sõit kestaks 30 minutit ja üksikpilet maksaks 18 eurot. Perioodipileti ostja ühe reisi hinnaks on arvutatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi. Autoreisirong, veoautorong ja kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas kiirusega 120–160 km/t.

Projekti lõpparuandes välja pakutud lahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, kummaski üks rööpapaar. Peale selle rajataks kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli rolli.

Raudteetunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega.

Soome on kavandatud kolm reisijapeatust: Helsingi kesklinna ning Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaama. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringtee (Kehä 4) muu teevõrguga, samuti logistikaterminalide ja Hanko-Hyvinkää raudteega, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud kiirelt kasvavasse majanduskeskkonda Ülemistele, mis asub veidi rohkem kui 3 kilomeetri kaugusel vanalinnast. Peatuse lähedal asub Tallinna lennujaam ja äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on plaanis ühendada tunnel Muuga sadamaga, mis on Eesti suurim kaubasadam.

Tunnelis kulgev raudtee oleks Euroopa rööpmelaiusega (1435 mm). Kui kavandataks ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, rajataks tunnelisse kaht mõõtu raudtee: Euroopa standardile vastav ja Soome rööpmelaiusega (1524 mm) raudtee.

FinEst Linki projekti jaoks analüüsiti küll traditsioonilise raudteetunneli majanduslikku tasuvust ja tehnilisi lahendusi, kuid uue tehnoloogia arendajatel paluti esitada ka alternatiivseid ideid. Oma lahenduse pakkusid välja kõik maailma suurimad uuel tehnoloogial põhinevate lahenduste loojad, nagu Virgin Hyperloop One, FinEst Bay (eesotsas Peter Vesterbackaga) ja SwissRapid (Maglev). Eestist esitasid oma idee Ankrutunnel ja AL Engineering.

FinEst Linki tunneliprojekti uuringut tutvustav video:
https://www.dropbox.com/s/u4bj9ecwbewtgtc/Finest_Link-animation-FINAL-DR….

Uuringu kokkuvõte avaldatakse projekti kodulehel aadressil http://www.finestlink.fi/et/.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.