Kolm aktuaalset küsimust Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli kohta Kari Ruohonenile, kes on Soome-Eesti koostööprojekti „FinEst Link“ projektijuht:

Kas tunneli trass on valitud?
Trassikoridor on koos peatuste, terminalide ja depoode asukohtadega välja valitud. Soome tuleb kolm peatust: Helsingi kesklinnas, Pasilas ja Helsingi-Vantaa lennujaamas. Terminalid ja depood rajatakse Soomes lennujaama müra-alasse. Kaubaterminalid paigutatakse nii, et need teenindaksid kogu Soomet. Tunnel oleks ühendatud tulevase ringteega nr 4 (Kehä 4), ülejäänud teedevõrgu ning piirkonnas asuvate logistikaterminalide ja Hanko-Hyvinkää raudteega.

Tallinnas on tunneli peatuseks kavandatud Ülemiste kui kasvav äripiirkond Tallinna lennujaama lähistel, mis on kesklinnaga ühendatud trammiga ja asub umbes 3 km kaugusel vanalinnast. Terminalid ja depood tulevad lennujaama müra-alasse ning asuvad logistikakeskuste läheduses. Kaubatranspordi tarbeks on tunnel ühendatud Muuga intermodaalse terminaliga, mis on Eesti suurim kaubasadam.

Tunneli trass on valitud mitme alternatiivi seast kui kõige paremini toimiv, arvestades nii ohutust kui ka keskkonnaaspekte. Samas tuleb silmas pidada, et täpne trassivalik tehakse siiski projekti järgmistes faasides, kui asutakse juba konkreetsemalt kahe linna vahelist püsiühendust kavandama.

Millise kiirusega sõidaksid tunnelis reisi- ja kaubarongid? Kui kaua reis aega võtaks?
Reisijatel võtaks sõit Ülemiste jaamast Helsingi kesklinna aega umbes pool tundi. Reisirongi kiiruseks on arvestatud 200 km/t ja autoreisirongi kiiruseks 160 km/t. Autosid vedavad rongid on mõeldud kandma sõiduautosid ja busse. Veokitele ja kaubakonteineritele on planeeritud eraldi rongid. Traditsioonilised kaubarongid hakkaksid tunnelis sõitma kiirusega 120 km/t.

Kui palju reisijad hakkaks hinnanguliselt tunneli kaudu reisima ja kui palju tunnel maksma võiks minna?
„FinEst Linki“ projekti tasuvusuuringu kohaselt kasvab aastaks 2050 nii reisijate kui ka kaubamaht kahe- või isegi kolmekordseks. Praegu liikleb Tallinna ja Helsingi vahel ligikaudu 9 miljonit reisijat aastas ning üle lahe veetava kauba hulk on 3,8 miljonit tonni aastas.

Hinnanguliselt kasvab tunneli valmides jätkuvalt ka laevareisijate arv, hoolimata sellest, et nii mõnedki hakkavad laevasõidule eelistama rongisõitu tunnelis. Tunnel avab uued võimalused pendelrändajatele, kes liiguvad kahe linna vahel töö tõttu.

Võimaliku maksumuse arvutused valmivad lähinädalail, kuid juba võib öelda, et maksumust hinnatakse suuremaks kui varem tehtud eeluuringus. Põhjus on selles, et praeguses uuringus on tunneli trassi pikendatud Helsingi Vantaa lennujaamani Soomes ja Ülemisteni Tallinnas. Seetõttu pikeneb tunnel umbes 105 kilomeetrini. Eeluuringus arvestati seevastu plaaniga, et peatus on ainult mõlema linna kesklinnas.