Peatselt hakatakse Rail Baltica trassi maid võõrandama. Kolm päevakajalist küsimust ja vastust sel teemal.

Infokirjad

1. Kuidas maad omandatakse ja kust tuleb maade omandamiseks kuluv raha?
Riik pakub maaomanikele välja mõistlikke lahendusi, arvestades iga olukorra eripära. Maad omandades lähenetakse igale juhtumile eraldi ja püütakse leida mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe. Riik omandab maa selle hüvitisväärtusega, mis koosneb maa turuhinnast ja maaomanikule tekkivatest mõõdetavatest kahjudest. Seda kõike hinnatakse maa hindamise käigus. Maaomanik saab esitada maa hüvitamiseks oma ettepanekud. Maa eest riik ebaproportsionaalset hüvitist pakkuda ei saa, kuid kokkulepitav lahendus võib maaomanikule olla olemasolevast olukorrast kokkuvõttes kasvõi logistiliselt parem.

Ostmise kõrval pakutakse maaomanikele võimalust maad ümber kruntida või vahetada riigile kuuluvate maatükkide vastu raudteepiirkonnas. Nii saab maaomanik oma väljakujunenud tegevusi jätkata.
Levinud on arvamus, et tehinguga kaasnevad kulud jäävad maaomaniku kanda. Tegelikult hüvitab riik nii tehingukulud kui ka kõik kaasnevad kulud (näiteks sõit notari juurde, päevaraha).

Palju on väideldud teemal, et Rail Baltica tulekuga väheneb raudteepiirkonnas asuvate maatükkide väärtus. Teatud juhtudel võib see tõele vastata, kuid võimalik on ka vastupidine – taristu väljaehitamine loob hoopis uued võimalused maatüki kasutamiseks ja arendamiseks ning tõenäoliselt hoopis tõstab hinda.

Nii maade omandamiseks kui ka sellega kaasnevate kulude katmiseks on raha nähtud ette Rail Baltica projekti eelarves kasutades selleks ka Euroopa Liidu vahendeid. Kompensatsioon ei puuduta ainult sundvõõrandamist kui kõige äärmuslikumat meedet riigile vajalike maade omandamiseks, vaid ka tavalisi ostutehinguid.

2. Millise seaduse alusel hakkab maade omandamine toimuma?
Käimas on sundvõõrandamise seaduse ja erinevate maaga puudutavate seaduste muutmine, mis on plaanitud kehtima hakkama 2018. a I pooles. Seadusega on ettenähtud kinnisasja avalikes huvides omandamisel suurem rõhuasetus vabatahtlikul läbirääkimisel ja kokkuleppe saavutamisel riigi ja maaomaniku vahel. Selleks on kombineeritud erinevaid võimalusi, mis on teistes riikides aidanud kaasa kokkulepete sõlmimisele.

3. Kui palju jääb trassile maatükke, mis ei kuulu riigile? Millal algab maade võõrandamise protsess?
Era- ja munitsipaalomandis kinnistuid, mis on riigil vaja omandada Rail Baltica rajamiseks nii raudtee kui ka sildade, viaduktide ja juurdepääsuteede ehitamiseks, on umbes 650. Üle 60% Rail Baltica taristu alla jäävatest maadest on riigimaa. Ligikaudu 650 maaüksust kuulub munitsipaal- või eraomandisse.

Protsessi koordineeriv Maa-amet on Pärnu- ja Raplamaal pidanud maaomanikega eraviisilisi eel-läbirääkimisi, need jätkuvad peatselt ka Harjumaal. Seni on suhtlus maaomanikega olnud Maa-ameti hinnangul väga tõhus. Maaomanikud, kellega on juba suheldud, on olnud mõistvad ja praktilise suhtumisega. Konkreetsete pakkumisteni jõutakse 2018. aastal. Maa-amet on teinud protsessist põhjaliku ülevaate, mis on kättesaadav siin: https://www.maaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kinnisvara-haldamine/rail-baltic.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.