Põltsamaa ettevõtjad said ülevaate Rail Baltica projekti hetkeseisust

Infokirjad

Põltsamaa ettevõtjad said ülevaate Rail Baltica projekti hetkeseisust. Kohtumisest Põltsamaa ettevõtjatega kirjutab ajalehes Vooremaa Toomas Reinpõld.

Teisipäeva, 14. aprilli õhtuks olid Põltsamaal asuvasse Carl Schmidti majja kutsutud Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed. Rail Baltica projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare andis neile ülevaate suurprojekti hetkeseisust.

Kohtumise avasõnad öelnud Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään lausus, et kummalisel kombel sekkuvad suurprojektide kavandamisse ja elluviimisse need, kes peavad ennast nendes valdkondades targemateks kui projektidega tegelevad ja teemat valdavad inimesed.

Kristjan Kaunissaare sõnul on ta varem tegelenud trammiteede arendamisega ja uute trammide ostmisega. Idee luua võimalikult otse kulgev ja kiire raudteeühendus Eestist läbi Läti ja Leedu Euroopa südamesse sai alguse 1990. aastatel.

Eestis sai Rail Baltica eelprojekt valmis tänavu veebruaris, millega ollakse ees nii Lätist kui ka Leedust. Raudtee rajamiseks vahetatakse trassikoridori piirkonnas maid. Idee algfaasis olid kõne all ka variandid, mille kohaselt oleks Rail Baltic kulgenud olemasoleval trassil läbi Tartu või Pärnu. Reisijaid võetakse tulevikus kiirrongile Tallinnas Ülemiste jaamas, Raplas ja Pärnus.

Rail Baltica põhiline kaupade käitlemise punkt tuleb Muugale, järgmine Pärnu kanti ja kolmas Riia lähistele Salaspilsi. Kaunases on käitluspunkt juba olemas.

Kaunissaare sõnul ei ole Rail Baltica arendajad loonud endale illusiooni, nagu kaoksid raskeveokid pärast selle raudtee valmimist maanteedelt, aga kindlasti väheneb nende arv Via Baltical märkimisväärselt. Autovedudega firmad ei hakka siis küll uksi sulgema, kuid peavad oma tegevuse tõenäoliselt ümber korraldama.

On olemas plaan, kuidas saada raudtee ehitamiseks vajalik materjal trassist 50 kilomeetri raadiusest mõlemalt poolt trassikoridori. Kaunissaare kinnitas, et ehitamiseks vajalike maavarade kaevandamisega ei muudeta Eestimaad Šveitsi juustuks ja uusi karjääre ei rajata, vaid laiendatakse praegusi.

Poolas rekonstrueeritakse olemasolevat raudteed, et seal saaks tagada suurema kiiruse, ja sellega saadakse varem valmis kui Baltikumis. Eesti piires jääb Rail Baltic ja selle juurde kuuluv teenindusmaa riigi omandisse. Raudtee haldaja tuleb leida ärilistel alustel. Rail Baltica peaks valmima aastal 2026.

Refereeritud ajalehest Vooremaa

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.