Rail Baltic mõjutab oluliselt Eesti majandust

Infokirjad

Liis Elmik
Swedbanki vanemökonomist

Ettevõtjad ja eraisikud vajavad kaupade importimiseks ja eksportimiseks rahvusvahelist transporti. Seda eriti Eestis, mis on väike riik ja kõike vajalikku ise valmistada ei suuda. Isegi toidukaupade puhul, mida me ka ise toodame, moodustab import tervelt 44 protsenti (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2019. a. andmed). Samal ajal asub Eesti Euroopa äärealal. See tähendab seda, et erinevaid transpordiühendusi on oluliselt vähem kui näiteks Kesk- või Lõuna-Euroopas. See paneb aga meie ettevõtjad konkurentidega võrreldes kehvemasse seisu.
Uus modernne raudtee tähendab ühte täiendavat võimalust nii inimeste kui kaupade liikumiseks. Paremad ühendused toovad erinevad piirkonnad ja turud inimestele ja ettevõtetele lähemale. Tootjad saavad oma kaupu ja teenuseid pakkuda suuremale hulgale klientidele.  Tooraine transpordiks saab kasutada ühte lisavõimalust uue raudtee näol. Kaupade tarbijatele tähendab see omakorda suuremat konkurentsi kauba tootjate vahel, mis omakorda toob kaasa odavamad hinnad ja suurema kaubavaliku. Sellest võidavad ka need, kes ise raudteel ei sõida.

Uus kiire transpordikoridor tähendab lisaks kaupadele ka inimeste liikumisvõimaluste paranemist. Tööotsijad ja täitmata ametikohad saavad paremini kokku. Turistidel on täiendav võimalus liikuda nii Baltikumis kui edasi Kesk-Euroopasse. Teekond Pärnust Tallinnasse võtab uuel ekspressrongil aega sama kaua kui praegu mõnest Tallinna lähivallast kesklinna. Kohtumine Baltikumi kolleegidega Riias saab olema võimalik ka rongiga, mis lühendab praegust bussi- või autosõidule kuluvat aega oluliselt. Paljudele tuleb ajaliselt lähemale ka Riia lennujaam.

Raudtee ehitus pakub täiendavaid võimalusi

Rail Balticu ehitusel on siinsele majandusele väga suur mõju. Raudtee Eesti osa projekteerimisele on praeguste plaanide järgi arvestatud 40 miljonit eurot. Ehitustöödeks on kokku arvestatud üle ühe miljardi euro. Ehitustööde maht kasvab järk-järgult 2023. aastani, kui peaks algama raudtee põhitrassi ehitus. 2023-2024. aastatel peaks ehitustööde maht jõudma 500 miljoni euroni ühe aasta kohta. See on muljetavaldav, arvestades, et rajatiste ehitusturu maht on Eestis ühel tavalisel aastal ühe miljardi euro piiril.

Raudtee ehitus annab tööd kohalikele ehitusfirmadele isegi juhul, kui peatöövõtjad on suured Euroopa firmad. Siiani, peamiselt planeerimise faasis, on välismaa firmad võitnud kolmveerandi Rail Balticu lepingute mahust. Ehituse faasis peaks Eesti ettevõtete osakaal oluliselt kasvama, seda eeldusel, et ehitus jagatakse väiksemateks tükkideks, millest Eesti ettevõtete hammas üle käib.

Rail Balticu ehitus suurendab Eesti majandust aastatel 2022-2026 0,2 kuni 0,6 protsendi võrra. Lisaks otsesele positiivsele majandusmõjule täiendava nõudluse ja töökohtade näol ehitussektoris, toob raudtee ehitus Baltikumi uut tehnoloogiat ja teadmisi. Piirkonna parem ühenduvus parandab kaupade ja inimeste liikumist, suurendab regiooni konkurentsivõimet ja tootlikkust. Kiire raudteeühendus elavdab tööturgu, turismi ja haridusmaastikku, kuna inimesed saavad kiiremini ja mugavamalt ühest kohast teise liikuda.

Samal ajal tuleb arvestada, et kui raudtee ehitust finantseerib suures ulatuses Euroopa Liit, siis hilisemad tegevuskulud tuleb Balti riikidel ilmselt endil kanda. Vähemalt esimestel aastatel tuleb suure tõenäosusega Rail Balticut riiklikult täiendavalt rahastada, nagu praegu toetatakse olemasolevat taristut: raudteed, maanteid, praamiliiklust ja lennuühendusi. Selleks, et uus raudtee ennast hiljem aga ise ära majandaks, tuleb põhja-lõuna-suunaline kaubavedu raudteel korralikult käima saada. Ühendused erinevate transpordiliikide vahel peaksid olema võimalikult mugavad, koostöö Baltikumis ja kaugemate riikidega toimima ja raudtee kasutustasud olema konkurentsivõimelised ja vastama riigi eesmärkidele, sh kliima valdkonnas.  

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.