Rail Baltica rahastamist puudutav vaidlus Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel sai 11. märtsil lahenduse.

Euroopa Ühendamise Rahastu läbirääkimised lõppesid õnnestunult, mis tähendab, et RB rahastus järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks on kindlal alusel. „See kannatlikkusega saavutatud töövõit annab meile kindluse, et saame selle kogu meie piirkonnale üliolulise taristuprojektiga kiirelt edasi liikuda. Rail Baltica toob meie kolme Balti riigi inimesed, majanduse ja riikide koostöö üksteisele veelgi lähemale ning loob uusi võimalusi. Edasine sõltub meist endist – projekteerimise ja ehitamise kiirusest,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Rail Balticat rahastatakse EL-i eelarve raames Euroopa ühendamise rahastust (CEF), mille detailide üle europarlamendi esindus ning liikmesriike esindava Euroopa Liidu Nõukogu märtsi esimeses pooles eesistuja Portugaliga läbirääkimisi pidasid.

Euroopa Nõukogu teatel eraldatakse Euroopa ühendamise rahastu teise perioodi (CEF 2.0) raames võtmetähtsusega transpordi-, digitaalvaldkonna ja energeetikaprojektidele aastatel 2021–2027 kokku 33,71 miljardit eurot. Sellest 25,81 miljardit läheb transpordiprojektidele, 5,84 miljardit energiaühendustele ning 2,06 miljardit digitaalvaldkonnale.

Euroopa Parlamendi Soomest valitud liikmel Henna Virkkunenil on eriti hea meel just Rail Baltica rahastusotsuse üle, kuna kiire ühendus Tallinnast lõuna suunas parandab oluliselt ka soomlaste võimalusi raudteed mööda Kesk-Euroopa suunas. “Balti riikide vaates on tänapäevase raudteeühenduse rajamine märgilise tähendusega ettevõtmine ja ka väljakutse,” märkis ta.

Kokkulepet tervitas ka Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Vălean. “Viimane triloog CEF-i teemal ja läbirääkijad jõudsid kokkuleppele! Ma olen väga õnnelik leppe üle, mis avab rohkem kui 25 miljardi euro kasutamise EL-i transporditaristu finantseerimiseks, mida nii väga vajavad Euroopa kodanikud ja ettevõtted,” kirjutas Vălean kokkuleppe saavutamise järgselt suhtlusvõrgustikus Twitter.