Ühisettevõtte nõukogu liige Indrek Orav: Rail Baltica annab tööd ja uusi teadmisi

Infokirjad

Kuigi Rail Baltica rongidega saame sõita ilmselt alles umbes kümne aasta pärast, on tegelikult saadud sellest Baltimaade sajandiprojektist juba praeguseks väga palju kasu. Tänu projekti rahastusele saab Tallinnas sõita trammiga lennujaama, tööd on saanud kümned teadlased, tehtud on Eesti ajaloo ulatuslikuimad arheoloogilised uuringud ja siinse looduskeskkonna kohta on saadud palju uusi teadmisi.

Seega tunnetavad kõige otsesemat kasu Rail Baltica rajamisest selle esimestes etappides projekti jaoks vajalikke eeluuringuid ja analüüse teostavad ettevõtted ja teadusasutused ning seejärel projekteerimis- ja ehitamisettevõtted.

Hea näide sellest on keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis võttis aega aastaid. Selle aja jooksul tehti sadu analüüse ning tööd said väga paljud keskkonnavaldkonnas pädevad teadurid ja spetsialistid. Sealjuures korraldati maakonnaplaneeringute etapis hindamine nõutust märksa üksikasjalikumalt ja põhjalikumalt, tuginedes ühtlasi põhjalikele alusuuringutele.

Praeguseks on kas juba teostatud või teostamisel paljude objektidega seotud hanked, millega tellitakse analüüse või objektide tehnilisi kirjeldusi. Olulisimatena võib nimetada näiteks Muuga kaubaterminali tasuvusanalüüsi ja teostatavushanget, Pärnu kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise lahenduse analüüsi hanget, tehnilist projekteerimist ootavad Pärnu ja Ülemiste reisiterminalid, uudse reisimisvõimaluse rakendamiseks on ellu viidud hange sõiduautode peale laadimise jaama tehnilise lahenduse leidmiseks ning töö käib raudteetaristu hooldusdepooga. Kõik need ja teised hanked, eeluuringud ja analüüsid toovad Eesti majandusse raha ning annavad Rail Baltica projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalikud andmed.

Raske on ülehinnata ka Rail Baltica panust Eesti teadusesse. Üksnes tänu Rail Baltica rajamisele on saanud võimalikuks korraldada Eestis nii ulatuslikud arheoloogilised uuringud, milliseid pole varem kunagi tehtud. Lisaks oleme tänu Rail Baltica rajamisele juba palju targemad Eesti looduskeskkonna teemal. Looduskeskkonna uuringute ja analüüside tegemine jätkub projekti käigus. Meie enda keskkonnaspetsialistid aitavad luua uut valdkondlikku teadmist, mis on kasutatav mujalgi.

Seega on Rail Baltica rajamisest kasu juba enne, kui on paigaldatud esimene liiper, enne, kui saame tänu uuele raudteele hingata puhtamat õhku ja nautida turvalisemat liiklust.

Kui kõik läheb plaanipäraselt ja valminud on eelprojekti alusel koostatud tehniline projekt, saab raudtee ehitust alustada 2019. aastal. Kolme Balti riigi eri tasemetel koostatud eelprojektide ühtlustamine ja tehnilise projekti koostamine on ühisettevõtte RB Rail AS ülesanne. Tehnilise projekti koostamist on kavas alustada 2018. aastal pärast vajalike hangete lõppu. Praegu on Eestil Euroopa Liidu toetusena olemas raha raudteetammi, eritasandiliste ristmike ja elektrivarustustööde esimese faasi ehitamiseks.

Prognooside järgi võib väita, et Rail Baltica rajamine tähendab kolme Balti riigi jaoks ehitusfaasis kokku 13 000 uut või säilitatud töökohta, kuid see ei jäta soodsalt mõjutamata ka teisi sektoreid. Arvestatud on, et mõju teistele sektoritele on tervelt 24 000 töökohta.

Peale raudtee muldkeha ja taristu ehitatakse trassile ligikaudu 90 silda-viadukti, samuti ökodukte, rääkimata teede ja vajalike hoonete ehitusest. Eesti projekteerimis- ja ehitusettevõtjatel on võimalus osaleda ka Lätis ja Leedus korraldavatel hangetel.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.