Jätkub analüüs sobivaima trassikoridori leidmiseks

Rail Balticu trassialternatiividele on tehtud põhjalik võrdlusanalüüs, mille tutvustamiseks on toimunud ühtekokku 15 avalikku arutelu Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes. Selle tulemusena liigutakse lähemale lõplikule sobivaima trassi otsusele, mis peaks sündima veel selle aasta jooksul.

Kõiki Rail Balticu trassikoridoride lõike on tänaseks võrreldud põhjalikult tuginedes loodus- ning inimkeskkonna kriteeriumitele, samuti lähtuvalt tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ning sotsiaalmajanduslikest aspektidest.

Trassilõikude võrdlemine oli lihtsam Pärnumaal, kus tasakaalustatud eelistuseni aitas jõuda nii piirkonna hõredam asustus kui ka omavalitsuste sisukas koostöö. Siiski nõudsid teravamat tähelepanu loodusväärtused, vajalikuks peeti näiteks trassi nihutamist saja meetri osas Luitemaa loodusala piirkonnas Surju vallas, metsise elupaigas Häädemeeste vallas. Kuna piirkonnas puudub asustus, oli trassi nihutamine võimalik.

Mõnevõrra hõlpsam oli eelistatud trassi leidmine ka Raplamaal, kus Raplast lääne poolt möödumist soosisid nii inim- kui looduskeskkonna kriteeriumid ning tehnilis-majanduslikud asjaolud. Harjumaal sel hetkel võrdluses olnud trassivariantidest – Nabalast kaartena mööduvatest 13ndatest lõikudest – osutus eelistatuks idapoolne variant (Kohila ja Juuru valla piirialadel, Kose, Rae ja Jõelähtme valdades).

Rail Balticu kavandamisel minnakse nüüd edasi laekunud ettepanekute analüüsiga, koostöö kohalike omavalitsustega jätkub ka trassialternatiivide võrdlustulemuste koondamise järel. Nagu planeerimisseadus ette näeb, tuleb avalikus kaasavas planeerimisprotsessis kaaluda kõiki ettepanekuid trassialternatiivide osas.

Pärnumaa osas on koostöös Pärnumaa maavalitsuse ning kohalike omavalitsustega tulemuslikult läbi räägitud asukoht trassile Läti piirist Pärnu linnani. Arutelud jätkuvad Pärnu-Rapla suunal, Vändra ja Are vallas kulgevate lõikude osas, kus võrdlustulemuste alusel välja toodud soovituslik eelistus ei kattu kohalike omavalitsuste ühisavaldusega. Eesmärgiks on leida ühine nägemus parimast trassist ning tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks.

Raplamaa osas otsustati 13. augustil toimunud juhtkomitees võtta võrdlusse ning viia läbi analüüs ka Rapla maavanema ettepanekule täiendava trassialternatiivi osas. Uus trassialternatiiv paikneb Raplamaa põhjaosas, möödub Kohila alevist ja Prillimäe alevikust kaugemalt idapoolt.

Läbi viidud avalikustamiste käigus tegid kodanikuühendused ettepaneku lisada Harjumaal uusi trassialternatiive. Juhtkomitee otsustas põhjalikult läbi analüüsida ning lisada trassialternatiivide hulka ka Harju maavanema pakutud uue trassialternatiivi, mis kulgeb läbi Saku valla, puutub Kiili valla põhjaosa ning suundub Rae vallast Ülemiste reisiterminali ja Muuga sadamasse. Esialgsel hinnangul mõjutab see variant uutest ettepanekutest kõige vähem asustusalasid ja asulate arenguperspektiive, on tehniliselt hõlpsamini teostatav ning võimaldab perspektiivis liita eraldi harudena tootmisalasid Tartu mnt piirkonnas ja mujal.

Konsultandi meeskonna poolt väljapakutud soovituslik trassi asukoht ning laekunud ettepanekute analüüs on aluseks eelistatud koridori osas otsuse langetamisel. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus.

Kui trassi asukohas on kokkulepe saavutatud ja otsus kujundatud, alustatakse eskiislahenduste koostamist – ehk töötatakse välja täpsemad lahendused ülesõitudeks, läbipääsudeks, tagatakse teedevõrgu sidusus ning antakse maakasutustingimused. Selles etapis saavad vastuse ka täna trassi äärde jäävate maaomanike küsimused selle kohta, kui kaugel on lähim ülesõit või kuidas on lahendatud ühendusteed lähima poe või koolini. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.