22.05.2023
Pikka aega Austraalias elanud ja suurte taristuprojektide keskkonnajuhina töötanud Kärt Mae asus selle aasta alguses Rail Baltica keskkonnajuhiks. Uurisime, mis on Rail Baltica keskkonnatiimi fookuses lähiaastatel ning milliseid maailma kuklapoole kogemusi saab ka siin rakendada.
Millal hakkasid tegelema keskkonnateemadega ning kuidas jõudsid mastaapsete taristuprojektide keskkonnajuhiks Austraalias ja Uus-Meremaal?
Olen tegelikult keskkonnateemadega olnud seotud kogu oma töise elu. Alustasin 20 aastat tagasi keskkonnaministeeriumis keskkonnamõju hindamise arenduse ja järelevalvega ning seejärel juba erasektoris strateegiliste hindamiste koordineerimisega. Austraaliasse sattusin esmalt seljakotirändurina, kuid kiiresti leidsin erialase töö ning paari aastaga jõudsin sealse ühe suurima ehitusprojekti, 53 miljardit dollarit maksnud LNG arenduse kai ehituse keskkonnajuhiks. Pärast seda töötasin ka Uus-Meremaal kiirtee rajamise projektis, Melbourne’i raudteetaristu arenduse juures ning nüüd, selle aasta algusest alustasin tööd Rail Baltica keskkonnajuhina.
Kas ja milliste keskkonnateemadega tuli tegeleda LNG kai rajamisel?
Tegemist oli ääretult põneva projektiga. Kai ehitusel tuli arvestada väga rangete keskkonnanõuetega, kuna tegemist oli looduskaitsealaga. Näiteks mõlemal pool kaid käisid merekilpkonnad munemas, ehituse vastu tundsid elavat huvi küürvaalad ning piirkonnas asusid suured korallrifid. Kuna tegemist oli 24/7 vältava ehitustegevusega ning tipphetkedel oli ehitusse kaasatud ca 90 laeva ja alust, siis olime välja töötanud äärmiselt täpsed ning nõudlikud seiresüsteemid ning leevendusmeetmed. Näiteks selleks, et kilpkonni mitte häirida, tuli meil valgusreostust vähendada erinevat värvi valguse ning katetega.
Eestis tunduks see ilmvõimatu. Kuidas saab rajada merekilpkonnade ja küürvaalade keskele kaid?
Kõik meetmed ja tööviisid olid välja töötatud põhimõttel – häirida keskkonda võimalikult vähe, kuid nõnda, et ka ehitustööd saaks ellu viidud. See on hästi suur erinevus siinse regiooniga. Me oleme harjunud mõtlema must-valgelt, ehk et kas saab midagi rajada või üldse ei saa. Sealses ühiskonnas ollakse harjunud mõtlema, mitte kas, vaid kuidas saab. Näiteks, kuna vaalad on väga tundlikud müra ja vibratsiooni suhtes, siis projekteeriti kai nii, et vaiamist ei olnud tarvis teha – kai jalad toetusid merepõhja uputatud kessoonidele.
Kalade ümberasustamine enne ehitustööde algust Uus-Meremaal
Milliseid häid praktikaid saad sa sealsest töökogemusest siin rakendada?
Võiksime ka siin hakata rakendama põhimõtet – detailselt, kuid ka hästi praktiliselt enne analüüsida, millised on võimalused ja meetodid taristu rajamiseks viisil, et ehitusetapi keskkonnamõju oleks minimaalne, aga projekt ka teostatav. Näiteks Uus-Meremaal olin keskkonnajuht kiirtee rajamise projekti juures, mis kulges läbi metsiku looduse. Uus teetrass oli vajalik, kuna rannikul kulgev vana tee ei võimaldanud maavärina või tsunami olukorras Wellingtoni linnastust evakueeruda. Tõmmates paralleele siinsete ohustatud liikidega – kuklased, metsised jt, siis seal oli võimalik tee rajamine ka olukorras, kus piirkonnas elutsesid näiteks kaitsealused sisalikuliigid. Sisalikupesad võeti koos erialaekspertidega lahti ning viidi ajutisse elupaika, pärast taastati ülima detailsusega liigile vajalik elukeskkond ning sisalikud toimetati piltlikult öeldes koju tagasi.
Loomulikult sooviksin ka praeguses töös, et saaksime erinevate ekspertidega detailselt analüüsida ja läbi rääkida, kuidas me saame keskkonda, kooslusi ning liigirikkust tervikuna tagada nii, et ka taristu ehitamisega saaks mõistlikus tempos edasi liikuda. Sellise praktika juurutamine ning ekspertiisi kogumine pole oluline mitte ainult Rail Baltica projekti jaoks, vaid kogu taristuehituse tarvis tulevikus.
Kindlasti on Eestil ja Austraalial see vahe, et sealne ühiskond on valmis maksma kõrgemat hinda keskkonnanõuete täitmise eest. Usun, et see on ainult aja küsimus ka siin, Eestis, kui seadusandlus ja teadlikkus järele tuleb.
Millised suuremad töölõigud on Rail Baltica keskkonnatiimi laual lähiaastatel?
Tegeleme kolme suurema suunaga. Esmalt arendus, mis hõlmab mõjuhindamise koordineerimist ning vajalike kompenseerimis- ja leevendusmeetmete väljatöötamist. Teiseks ehitusjärgus olevate objektide ja töölõikude keskkonna-alane järelevalve – kas ja kuidas keskkonnamõjuga arvestatakse, kas välja töötatud meetmeid rakendatakse ning kas need on piisavad. Kolmandaks seire, mis tähendab nii enne ehitustegevuse algust olukorra kaardistust, kui mõõtmisi ja järelevalvet ehituse ajal ning kaardistust pärast objektide valmimist. Kõigis neis töölõikudes kaasame turu parimaid eksperte ja plaanis on ka järelevalve osaliselt sisse tellida, mitte tingimata kõike ise teha. Just keskkonnaseire on hetkel üks olulisemaid prioriteete meie meeskonna töölaual. See annab ka väga väärtuslikku sisendit mitte ainult projekti elluviijatele, vaid ka liikide või kooslustega tegelevatele ekspertidele ja teadlastele.
