03.07.2023
Vajalikud muutused rohelise elukorralduse nagu fossiilsete kütuste asendamine, ühistranspordi arendamine või ringmajandus ei sünni üleöö, kuid sellega on vajalik tegelda senisest jõulisemalt, süsteemsemalt ning osapooli kuulates, ütleb värskelt kliimaministeeriumi kantsleri ametisse asunud Keit Kasemets. Põhiküsimus on, kuidas muutused ellu viia nii, et meie ühiskond ei kaotaks, vaid suudaksime luua uue elukvaliteedi ja targema majanduse.
Eestisse luuakse esmakordselt kliimaministeerium, mille kantsleri ülesannetesse te värskelt astusite. Kuidas on läinud ettevalmistused?
Ambitsioon on suur, see tähendab paljude valdkondade integreerimist – keskkonnahoid, jäätmemajandus, metsandus, energeetika, ehitus, transport, elamumajandus, merendus. Esmane eesmärk on sulatada kokku need valdkonnad ja töö üheks terviklikuks struktuuriks. Peame tekitama selge ülesannete jaotuse, et ettevõtjad, inimesed, huvirühmad ja kogukonnad saaksid üheselt aru, kes ja millise valdkonna eest vastutab ning kellega vajadusel koostööd teha. Meil on väga mitmed prioriteedid, millega on vaja edasi liikuda – kliimaseaduse väljatöötamine, jäätmemajanduse reform, taastuvenergia arendamine, metsandus ning liikuvuse ja transpordi arendamine. Tempos, et 1. juuliks oleks ametlikult ministeerium loodud ning septembrist saaksime uue organisatsioonina tööd alustada.
Teie vastutusvaldkonda jäävad mitmed ühiskonnas vastandusi tekitanud teemad – metsandus, jäätmed, taristuprojektide rajamine. Kuidas vastuolusid lahendada ning seisukohti lähendada?
Esiteks näen lahendusena läbipaistvuse suurendamist. Erinevad huvipooled peavad saama andmetele ligi – puudutagu see metsastatistikat või mõne arenduse keskkonnajälge. Teiseks peame panema andmed ka enda riigi jaoks paremini tööle. Meil on täna väga palju andmeid, mida kogutakse erineval eesmärgil, aga need ei jõua avalikku arutellu ega poliitika kujundamisse. Kolmandaks, ministeeriumi uus struktuur annab hea platvormi dialoogiks nii valdkondade vahel kui ka avalikkuse ning huvirühmadega. See kõik peaks tagama, et tulevikus võiks neid vastuolusid vähem olla. Teisalt pole eesmärk debatte vältida. Leian, et tulebki arutada, väidelda ja enda eest seista, see viib hea tulemuseni.
Kuigi rohepöörde vältimatus jõuab viimaste aastate kriisidega üha rohkem inimesteni, siis milline on meie inimeste keskkonnateadlikkus?
Rohepöörde teemad on järjest olulisemad, seda näitavad ka arvamusküsitlused. Kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, siis peame arvestama, et meie geopoliitiline olukord on teine. Hetkel Ukrainas toimuva sõja taustal on meil palju eksistentsiaalsemaid küsimusi ning seetõttu jõuavad ka kliimateemad meieni aeglasemalt. Rolli mängib ka see, et me elame kohas, kus me omal nahal veel täna teema pakilisust nii teravalt ei tunneta – kliimakatastroofid pole veel meieni jõudnud.
Mida meie inimesed ja ettevõtted peaksid tegema, et rohepööret kiirendada?
Põhiküsimus on, kuidas rohereform ellu viia nii, et saaksime luua uue elukvaliteedi ja targema majanduse. Alustame valdkondadest, kus jalajälg on kõige suurem – energeetika, kütused, transport. Inimeste igapäevaellu tooduna – peame leidma võimaluse kasutada rohelist elektrit, viia soojatootmine taastuvenergiale ning kasutada rohkem rohelist ühistransporti või elektri- ja rohegaasil sõitvaid autosid. Need on valdkonnad, kust tuleb kõige suurem saaste. Harjumuste muutused on pikaajalised, aga alustada saab kasvõi sellest, et sõita võimalusel tööle ratta või tõuksiga ning kasutada ühistransporti. Need valikud mõjutavad mitte ainult rohereformi õnnestumist, vaid tagavad puhtama õhu ja elukeskkonna.
„Rohepööre ei tohi keerata kogu meie elukorraldust pea peale, seega alustame valdkondadest, kus keskkonna jalajälg on kõige suurem – energeetika, kütused, transport.“
Kahtluseta on Rail Baltical suur roll Eesti transpordisektori kliimasõbralikumaks muutmisel. Projekti arenemise tempoga ma rahul ei saa olla, aga kahjuks võluvitsa selle kiirendamiseks ka ei ole. Selge on see, et iga aasta, mis valmimine võib edasi lükkuda, on kaotatud aeg kliimamuutustega kohanemise, inimeste liikumisvõimaluste loomise ning ettevõtete arengu mõttes. Hiljuti käisin Ülemiste visiooniüritusel, kus ettevõtjad ütlesid, et teevad oma investeerimisotsuseid ning peakorteri asukohavalikuid selle järgi, kas on olemas keskkonnasäästlikud transpordiühendused. Seega Rail Baltical on ka konkurentsivõime tõstmisel ääretult oluline roll.
Olete varem olnud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht, kuidas Euroopa poolt Rail Baltica projekt paistab? Kas see on jätkuvalt prioriteetne?
Saan kinnitada, et EL näeb Rail Balticat väga prioriteetsena, muidu poleks me ka rahastust saanud. Meil on sellest eelarveperioodist ehitamiseks juba väga suured investeeringud ette nähtud, need tuleb igal juhul ära kasutada ja ehitusega edasi liikuda. Järgmine eelarveperiood on uued läbirääkimised ja ka siis rahastuse nimel maksimaalselt pingutama. Võti on meie enda käes – hoida projekt ajakavas ja lubatud kvaliteedis.
„Iga aasta, mis Rail Baltica valmimine võib edasi lükkuda, on kaotatud aeg kliimamuutustega kohanemise, inimeste liikumisvõimaluste loomise ning ettevõtete arengu mõttes.“
On teil tuua häid näiteid, kuidas mõnes teises riigis rongiliiklus on korraldatud?
Olen suur rongi kasutaja ning eelistan seda võimalusel igal juhul autole või bussile. Elasin aastaid Pariisis, kus rongiühendus Kesk-Euroopaga on väga hea. Seal ei tulnud isegi selle peale, et kasutada paaritunnisteks vahemaadeks muud kui rongi, näiteks Pariisist Brüsselisse. Rohkem ruumi, rohkem õhku, rohkem aega – sain selle ajaga teha mugavalt ja segamatult tööd.
Kui Rail Baltica saab valmis, siis kuhu te esimese reisiga sõidaksite?
Käin tihti Pärnus, ma väga ootan aega, kus ma saaks 45 minutiga Tallinnast Pärnusse või tagasi. Aga loomulikult ka Riiga sõitmise võimalus on oluline.
