Keskkonnamõjude hindamisse on kaasatud Rootsi eksperdid

Rail Balticu projekti kaasatud rohkem kui 15-aastase kogemusega strateegilise keskkonnamõjude uuringueksperdi Charlotta Faith-Ell sõnul on iga suurinvesteering unikaalne, kuid vajalikud uuringud tuleb kõikjal Euroopas läbi lähtuvalt kehtivast standardist.

Raudteeprojektide keskkonnamõju on Eestis küll varem vähe hinnatud, kuid teede keskkonnasäästliku kavandamise kogemus on siiski juba kümmekonna aasta pikkune. Omandatud kogemus ja teadmised on valdkondade ekspertide näol kaasatud ka Rail Balticu ettevalmistavate uuringute läbiviimisse. Selleks, et projektimeeskonnas oleks olemas ka vajalik raudteede kavandamise ja mõju hindamise kompetents, osalevad projektis lisaks Rootsi eksperdid, kes on sarnast tööd teinud mitme tänaseks töös oleva raudteetrassi planeerimisel. Põgusa hinnangu Rail Balticu ettevalmistavatest uuringutest annab Rootsi-poolse juhtivekspert Dr Charlotta Faith-Ell.

Millised on tavapärased keskkonnauuringud Rail Balticu sarnaste projektide läbiviimiseks?

Iga raudteeprojekt on unikaalne, mis tähendab, et iga projekti elluviimiseks pannakse paika täpne uuringu kava. Kõige sagedamalt viiakse läbi maastikuanalüüs, kultuuripärandi analüüs, erinevad looduskeskkonna uuringud (nt taimestik, loomad, imetajad, kalad, kahepaiksed), veekogud (nt põhjavesi, vee kvaliteet), materiaalsed väärtused ja loodusvarad (nt põllumaa, veevarustus). Samuti uuritakse õhukvaliteeti, müra, elamistingimusi ja teisi kavandatava raudteeühendusega seotud aspekte.

Kas teil on olnud ka varasemate projektide planeerimisel kokkupuuteid Natura 2000 võrgustiku aladega?

Kahtlemata muudab Natura võrgustiku alade kasutamine projekti planeerimise keerukamaks ning eeltööd aeganõudvamaks. Näiteks on meil kogemus Botniabanani projektiga, kus Natura 2000 alad olid uuringute käigus teravas fookuses. Samuti arvestati Natura 2000 väärtustega kiirraudtee ettevalmistamisel läbi Kesk-Rootsi.

Millisel tasemel on läbi viidud Rail Balticu keskkonnauuringud?

Keskkonnauuringute tase on kõrge ning vastavuses ülejäänud Euroopa standarditega.

Kuidas leitakse Rootsi kogemusel tasakaal erinevate huvigruppide soovide ja nägemuste vahel?

Minu kogemuse põhjal leitakse tasakaal kõige paremini läbi partnerluse ja koostöö. Viimase viie aasta jooksul saame tuua mitut head näidet. Üks nendest on “SATSA” projekt, mis on tõhusama transpordisüsteemi loomine Stockholmis. Selles projektis töötas aktiivselt koos mitu erinevat huvirühma ning tulemuseks oli tasakaal erinevate osapoolte soovide ja nägemuste vahel. Teine on samuti partnerlussuhete projekt Ostkustbanan – raudteeprojekt Gävle ja Sundsvali vahel. Tasakaalu leidmisel on kõige olulisem avatus ja läbipaistvus, aga ka selgelt ootuste, rollide ja kohustuste defineerimine.

Millised on mõned head projektid, mida Rail Balticu kontekstis näiteks tuua?

Kindlasti Põhja-Botnia liin, mis on osa Botnia koridorist. Samuti näiteks “The Eastern link” ehk Ostlänken, mis on kiirraudtee läbi Kesk-Rootsi, Stockholmist Linköpingini

Charlotta Faith-Ell kaitses doktorikraadi maa- ja loodusressursside rakendamise alal Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis ja magistrikraadi maateadustes Stockholmi Ülikoolis. Dr Faith-Ell omab üle 15 aastast kogemust projektijuhtimise ja keskkonnakorralduse alal, olles tunnustatud ekspert mõjude hindamise alal. Ta on ‘WSP Civils in Sweden’ keskkonnamõjude hindamise (EIA) ja strateegilise Keskkonnahindamise (SEA) direktor. Projektijuhina on ta vastutanud paljude keskkonnahindamiste eest taristute ja maakasutuse planeerimisel. Tal on ka kogemusi sotsiaalsete mõjude hindamisest ja teehoolduse sidumisest keskkonnanõuetega. Dr Faith-Ell juhib ka taristute planeerimise ja majandamisega seotud keskkonnakorralduse uurimisprojekte Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis. Ta on olnud Mõjude Hindamise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (IAIA) juhatuse liige 2007-2010. Alates 2012. aastast on ta Eesti Keskkonnainstituudi teadusnõukogu esimees.