Kohalikud peatused võtavad ilmet

Rauno Lee
Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht

Kohalik rongiliiklus annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutusvõimaluse. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad kodule lähemale. 

Rongipeatusi ei saa raudteel igaühele meelepärastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool välja lisarööpapaarid. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega, hilisema hoonestuse ja väiksemate rajatistega, näiteks teede ja parklatega, on aega rohkem.

Potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed, parklad ning ootepaviljon või jaamahoone. Jaamarajatised on planeeritud moodulitena, reisijate arvu kasvades saab vajadusel mooduleid lisada. Iga kohaliku peatuse juurde arvestatakse maad varuga, et vajadusel saaks taristut laiendada, näiteks parkimiskohti juurde luua. Juba praegu räägitakse omavalitsustega olulisemad küsimused läbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi.

Regionaalrongi peatused Eestis

Harjumaa

Assaku

Rae vald plaanib Assakule transpordisõlme, kus lisaks rongile hakkavad peatuma maakondlikud bussid, et luua mugav võimalus ümberistumisteks. Lisaks arvestab vald ka võimaliku tulevase trammiliini ning ringraudteega, kui nende rajamine peaks aktuaalseks muutuma. Assaku rongipeatus koos jaamahoonega tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid selleks ei planeerita, küll aga ehitatakse välja rahvusvaheliste rongide avariipeatus.

Luige

Luige rongipeatus on planeeritud asulast Männiku suunas ning jääb tehniliselt võttes Saku valla territooriumile, kuigi juurdepääsutee kulgeb läbi Kiili valla. Palju mänguruumi peatuse asukoha valimisel ei ole, sest kohe kõrval asub Kaitseliidu Männiku harjutusväli. Luige peatus koos jaamahoonega tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.

Saku

Kuna tulevane raudtee kulgeb Saku asulast eemal, jääb ka rongipeatus alevikust paari kilomeetri võrra Kajamaa poole. Täpsemalt on see planeeritud Soo tee äärde, Männialuse kinnistule. Saku peatus koos jaamahoonega tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.

Kurtna

Kurtna rongipeatus jääb umbes 400 meetri kaugusele koolimajast. Kurtna on ka ainus koht Harjumaal, kuhu ei tule pelgalt peatus ja jaamahoone, vaid rajatakse lisarööpad, mis aitavad luua sobiva välba tulevase rongigraafiku jaoks.

Raplamaa

Kohila

Kohila peatuse asukoht on tekitanud palju kõneainet, hetkel peetakse läbirääkimisi võimaliku uue asukoha maade omanikega. Kohilasse tulevad lisaks peatusele ja jaamahoonele ka lisarööpad, mis võimaldavad planeerida erineva välbaga rongigraafikuid.

Rapla

Kuna tulevane Rail Baltica raudtee Rapla linna ei läbi, jääb ka peatus keskusest mõnevõrra eemale. Peatus on planeeritud linnapiirist umbes kahe kilomeetri kaugusele Märjamaa suunas, linna keskväljakuni on sealt umbes kolm kilomeetrit. Raudteega koos ehitatakse välja ka kõik juurdepääsuteed. Raplasse tuleb lisaks peatusele ja jaamahoonele ka lisarööpapaar.

Järvakandi

Järvakandi rongipeatus tuleb Nõlva teele, umbes 900 meetri kaugusele koolimajast ning 400 meetri kaugusele tänava viimastest elumajadest. Perspektiivis saab rongipeatuseni pikendada kohalikku bussiliini, mille lõpp-peatus on praegu koolimaja juures. Järvakandi peatuse juurde tulevad ka lisarööpad.

Pärnumaa

Kaisma

Kaisma peatuse esialgne planeeritud asukoht Rapla-Järvakandi tee ääres jäeti valla soovil kõrvale ning uus asukoht on mööda raudteed 5 kilomeetri võrra lõuna pool, Aluste-Kergu tee juures, Vändra alevile lähemal. Kaisma rongipeatus tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.

Tootsi

Tootsi rongipeatus on planeeritud varasema Tootsi rongipeatuse ja jaamahoone lähedale, küll aga varasemast umbes poole kilomeetri jagu alevile lähemale. Tootsi tuleb lisaks peatusele ka lisarööpapaar.

Urge

Tori vald taotles Kilksamale planeeritud peatuse asukoha muutmist. Kuna uus peatuse asukoht on Urge küla territooriumil, sai tulevane peatus ka uue nime. Peatus tuleb otse raudtee peatee äärde ooteplatvormile, lisarööpaid ei planeerita.

Surju

Juhul kui maakonnaplaneeringus kinnitatakse varasemalt kokkulepitud trass, tuleb ka Surjule rongipeatus. Esialgse plaani kohaselt lisarööpapaari ei kavandata ning ooteplatvorm tuleb peatee äärde.

Häädemeeste

Häädemeeste peatus on kavandatud koos lisarööpapaariga, mis võimaldab planeerida erineva välbaga rongigraafikuid. Lisarööpaid rajades arvestatakse nii looduslike piirangutega kui muude kitsendustega.