Kuidas saab Rail Balticu trassivalikul kaasa rääkida?

Sobivaima asukoha leidmiseks Rail Balticu raudteeliinile Eestis on alanud maakonnaplaneeringute koostamine ning keskkonnamõju strateegilised hindamised. Eeldatavalt toimuvad järgmised avalikud arutelud Pärnu- ja Raplamaa trasside võrdlustulemuste tutvustamiseks juba juunis.

Rail Balticu planeerimisprotsessi osaks on koostöö maakondade, valdade-linnade ja erinevate elualade ekspertidega. Projektimeeskonna eesmärgiks on viia projekti planeerimine läbi võimalikult avatult ning pakkuda nii trassivalikust mõjutatud kohalikele elanikele kui teistele huvirühmadele võimaluse kaasa rääkida.

Projektimeeskonnas kokku lepitud põhimõtete kohaselt viiakse lisaks seaduse nõuetele avalikustamisi läbi ka siis, kui on jagada uut ja olulist informatsiooni planeeringulahenduse edenemise kohta. Nende käigus saavad nii huvigrupid kui kohalikud elanikud oma ettepanekud esitada ning täiendavat infot küsida. Kui üldlevinud põhimõtte järgi viiakse maakonnaplaneeringute avalikustamised läbi maakonnakeskuses, siis Rail Balticu planeerimisel viiakse avalikud arutelud läbi kõigis suuremates omavalitsustes, mida trass puudutab.

Planeerimisseaduse kohaselt toimuvad avalikustamised kolmes etapis.

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi ja maakonnaplaneeringute lähteseisukohtade avalik väljapanek ja arutelud. Esimene avalike arutelude ring koos eelneva avaliku väljapanekuga toimus 2013. aasta sügisel. Rail Baltic infoportaalis ja samuti kohalikes omavalitsustes oli võimalik tutvuda maakonnaplaneeringute lähteseisukohtade, esialgsete trassikoridori alternatiividega ning KSH programmiga. Avalikud arutelud kohalikes omavalitsustes toimusid oktoobris.

2. Planeeringu eskiislahenduste avalikustamine ning KSH vahearuande tulemuste tutvustamine. Dokumendid jõuavad avalikkuse ette praeguste plaanide kohaselt selle aasta detsembris, arutelud jäävad uue aasta algusesse.

3. Maavanemate poolt vastuvõetud planeeringulahenduse ning KSH aruande avalikustamised. Need toimuvad eeldatavasti 2015. aasta sügisel. Enne planeeringulahenduse avalikku väljapanekut teavitatakse kõiki maaomanikke, kelle maad jäävad väljavalitud trassikoridori piiresse tähitud kirjaga. Nii on kindlustatud, et info avalikust väljapanekust ja aruteludest jõuab planeeringust kõige rohkem puudutatud elanikeni.

Lisaks nendele nõutud etappidele on Rail Balticu töögrupis kokku lepitud põhimõte korraldada avalikud arutelud omavalitsustes, kui lisaks maakonnaplaneeringu lähteseisukohtades ilmud infole on protsessi käigus tulnud juurde uusi trassivariante. Nii näiteks laiendati Nabala kavandatavat looduskaitseala läbivate ning Harjumaa omavalitsuste trassialternatiive ning nende tutvustamiseks korraldati täiendavad arutelud Kohila, Rae, Kose, Kiisa ja Kiili keskustes selle aasta alguses. Kokku on Harjumaal võrdluses hetkel 5 põhimõttelist suunda ning 12 trassialternatiivi.

Parema informeerituse tagamiseks korraldatakse lisaks planeerimisseaduses nõutud avalikustamistele lähiajal trassivariantide võrdlustulemuste tutvustused kõikides trassiäärsetes omavalitsustes. Eeldusel, et KSH programm kiidetakse heaks lähiajal, toimuvad Pärnu- ja Raplamaal võrdlustulemuste avalikud arutelud juunis–juulis.

Kogu planeeringu ja keskkonnamõju hindamise protsessi ajal on inimestel õigus saada infot, samuti teha ettepanekuid ning saata küsimusi. Esitatud ettepanekutele ja küsimustele vastab maavalitsus või projekti meeskond nii kiiresti kui võimalik. Kõik olulisemad uuringud, materjalid ja dokumendid on koondatud ka Rail Balticu veebilehele www.railbaltic.info. Avalikest aruteludest ja väljapanekutest antakse teada üleriigilise levikuga päevalehtedes ja maakonnalehtedes.