Kevadsuvel tegid arheoloogid Kurtna kooli lähedal proovikaevamisi, et välja selgitada, kas Rail Baltica trassile jääval alal võib leiduda huviväärseid muistiseid. Arheoloogiliselt põnevaid leide maa välja ei andnud, küll leiti põnevaid esemeid, millel on kodulooline väärtus.
Kuna varasem maastikuseire andis vihje, et Kurtnas Koosi oja kandis võib leiduda ajalooliselt huvitav paik, tegid arheoloogid seal mais ja juunis proovikaevamisi. Kuna pinnasest leiti sütt ja segatud kihti, oli lootust eeldada, et tegu võib olla vana asustuse jälgede ja alepõlluga, aga labor seda siiski ei kinnitanud. Arheoloog Katrin Treumani sõnul paigutus söeproovi labori dateering 20. sajandi esimesse poolde. “Tõenäoliselt on seal toimunud vahetult pärast II maailmasõda metsatööd, millega kaasnes tuletegemine,” ütles Treuman. “Sellele viitavad ka teised kodulooliselt huvitavad leiud, näiteks Punaarmee vormi osad, plekist kruus ja vana metsaveomasina detail.”
Lisaks andis maa välja 19. sajandist pärineva keraamika katke, mis on sinna sattunud ilmselt juhuslikult, sest kaartide järgi kattis seda ala 19. sajandil mets. Varasemaid elutegevuse jälgi Kurtnast ei avastatud ja konkreetselt seda paika arheoloogid edasi ei uuri.
Rail Baltica keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul toimuvad erinevad arheoloogilised uuringud tulevases raudteekoridoris kolmes maakonnas. “Esialgu paistab, et arheoloogilises mõttes on valitud trassile hea asukoht, esialgsed kaardistamised ja kaevamised mastaapsete kultuuriväärtuste leidmisele ei viita, aga eks aeg näitab,” märkis Müür.
Seni kõige huvitavam leid Rail Baltica trassikoridorist tuli välja 2015. aastal Tallinna külje all Sõjamäel, kust leiti kiviaja lõpu nöörkeraamika kultuuri jälgi. Kultuurikihist tuli välja nöörvajutisega kaunistatud savinõude kilde, kivist tööriistade tegemise tootmisjääke ning põlenud loomaluude katkeid. Sõjamäel elati merest kaugel loopealsel, mis sobis põlluharimiseks ja kariloomade pidamiseks.