Üha valjemini räägitakse vajadusest suunata Eesti noori reaalainete juurde, et leevendada inseneride, IT-spetsialistide ja ehitusekspertide põuda. Millist haridust saavad tänased noored raudteevaldkonnas ning kas see tõstab nende konkurentsivõimet tööturul, avab Tallinna Tehnikakõrgkooli raudteetranspordi lektor ja õppekava juht Mihhail Kirejev.

Raudtee keskkonnasäästliku transpordiliigina on iseäranis rohepöörde ning kliimaeesmärkide valguses muutunud viimastel aastatel üha olulisemaks kogu Euroopas. Seega võib oodata lähikümnenditel ka noorte suuremat huvi raudteehariduse omandamise vastu. Tallinna Tehnikakõrgkooli raudteetranspordi õppekava juht Mihhail Kirejev ütleb, et tulevikuvõti on sealjuures võimalikult mitmekesises ja laiapõhjalises hariduses.

Raudteesektor on väga lai valdkond

„Valdkondlikku haridust sai varem omandada hästi kitsas nišis ning paljud tulid õppima ka n-ö paberi pärast,“ ütleb Kirejev. „Raudteesektor ei ole aga ammu enam pelgalt rööbaste mahapanek või rongi juhtimine. See on väga lai valdkond hõlmates näiteks inseneeriat, keskkonnamõjude hindamist, juhtimist, IKT-d, energeetikat. Samuti ei ole raudteetransport piiritletud riigipiiridega, see on rahvusvaheline ala.“

„Oleme uut, sügisest kehtima hakkavat õppekava lähtuvalt reaalsest tööjõuvajadustest ja tulevikuväljavaadetest arendanud ning konsulteerinud ka Saksamaa ja Austria juhtivate tehnikakõrgkoolide eestvedajatega. Võtsime selgelt suuna laiapõhjalistele teadmistele, seega uus õppekava peaks toetama tööturu ootustele vastava hariduse pakkumist,“ täiendab ta.

Tallinna Tehnikakõrgkool (TKTK) on viimasel aastal lisaks koostööle Euroopa kõrgkoolidega konsulteerinud ka Eesti raudteesektori tegijatega nagu Eesti Raudtee, Operail, Rail Baltic Estonia või Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seega Kirejevi sõnul noortel tööpuuduse pärast muretseda ei maksa. „Nüüdne õppekava annab väga mitmekesised teadmised alates raudtee ehitamisest, IT-süsteemidest, materjalidest kuni projekteerimise ja geodeesiani. See on alus, mille pealt saavad lõpetajad hõlpsasti edasi spetsialiseeruda või valida omale töö, mis just neile kõige paremini sobib.“

Huvi eriala vastu kasvab

Kas ja kui suur huvi TKTK uuendatud raudteetranspordi eriala vastu olema saab, on veel vara öelda, sest esimene uue programmi järgi õppiv lend alustab sügisel. „Kui vaatame meie enda värskelt toimunud logistikaseminari gümnasistidele ning üliõpilastele, siis aktiivne osavõtt ning vägagi sisulised arutelud noortega kinnitavad, et huvi eriala vastu kasvab ning reaalained ka laiemalt on muutumas populaarsemaks,“ lausub TKTK lektor. „Kindlasti on noorte jaoks motiveeriv seegi, et nad saavad kaasa lüüa meie raudteevõrgu kaasajastamises – kiiruste ja mugavuse kasvatamises, turvalisuse tagamises.“

Raudteevaldkonna, aga ka laiemalt reaalainete populariseerimises on vaja endiselt jõulist tööd teha nii riigil, täiend- ja ümberõppe pakkujatel kui ka tööturu osalistel. „Kui me meenutame, millise hoo andis kunagine tiigrihüpe meie inimeste digipädevusse, erialavalikusse, majanduse struktuuri, siis võiksime sellest õppida ning teha midagi sarnast teistes reaalainete valdkonnas, sh inseneerias,“ ütleb TKTK õppekava juht. „Seda peab riigi tasemel soodustama ning tegema muudatusi ka põhikoolide ja gümnaasiumide õppekavades.“

Eksperiment jõuda Prahast Tallinna rongiga

Et omal nahal kogeda Eesti ning kogu Balti regiooni raudteetaristu kitsaskohti ja arenguvõimalusi, võttis Mihhail Kirejev 2022. aasta sügisel eesmärgiks reisida rongiga Prahast Tallinnasse.

Kokkuvõttes:

  • Täna vältab selline reis üle kahe ööpäeva ning selleks on vaja vähemalt nelja ümberistumist.
  • Kuna sõidugraafikud ei ole ühildatud, siis võivad ümberistumise ajad ulatuda isegi 8 tunnini.
  • Kaunase ja Riia vahel on olemas raudteetaristu, aga rongiühendus puudub, seega kasutada tuleb bussi.
  • Kogu marsruudi vältel kiire interneti ning kaasaegsete rongide kasutamine võimalik ei ole, kiireim lõik on 160 km/h sõitev rong Varssavist Bialystokki.
  • Rail Baltica tulekul tähendaks sama marsruudi läbimine ühte ümberistumist ning öörongi kasutamisel kokku ligi 7-8tunnist sõitu.
Sõit kulges marsruudil: Praha-Varssavi-Bialystok-Kaunas-Riia-Valga-Tallinn