Lõuna-Pärnumaa planeeringu uuendamine on lõppjärgus

Kärt Mae, Rail Baltic Estonia keskkonnajuht

Kuigi Rail Baltica trassil käivad juba ehitustööd kõigis kolmes riigis, on Eesti piires siiski veel üks lõik, kus raudteekoridori täpne asukoht tuleb alles uuendatava planeeringuga kehtestada. Eelmisel nädalal jõudsime selles osas olulise verstapostini, kui Lõuna-Pärnumaa planeeringu uuendamisel jõudis lõpule avalikustamise etapp. Seejuures peeti jällegi avalikke arutelusid kolmel õhtul – Uulus, Kilingi-Nõmmel ning Pärnus. Kohal oli küll vähem rahvast kui tavaliselt, aga loodetavasti tähendab see seda, et planeeringu koostamise käigus on inimesed enda küsimustele juba vastused saanud.

Sellegipoolest laekus küsimusi ka keskkonna teemadel. Minu jaoks on alati südamelähedane, kui loodust puudutavatel teemadel esitavad küsimusi just kohalikud inimesed. Kõige tõhusam looduskaitse on just see, kui igaüks meist looduse pärast muretseb, mitte pelgalt looduskaitsega tegelevad ühingud või ametnikud.

Kõikidele esitatud küsimustele me RBE seisukohast küsija jaoks ammendavalt vastata ei saa – näiteks kui tuntakse muret selle üle, mil määral kellegi kodukandis seni metsi on raiutud või kas kõiki neid karjääre on siiski vaja. RBE oskab eelkõige hinnata raadamise mahtu, mis kaasneb trassikoridoriga – reeglina 50-70 meetri laiuses, kohati laiem seal, kuhu lisaks raudteetammile on tarvis kaasnevaid rajatisi mahutada. Samuti ei ole RBE-l uute karjääride avamise juures ei suunaja ega otsustaja rolli ning kaasa räägime vaid juhtudel kui planeeritav karjäär jääb trassikoridori vahetusse lähedusse.

Üks nendest küsimustest, mille vastu ka seekord huvi tunti ja millele ka teistes olukordades tihtipeale vastame on see, kas ökoduktid ikkagi tegelikult siis ka „töötavad“. Seekord küsiti ka üsna täpselt, kas meil on ka mingisuguseid uuringuid selles osas ette näidata. Maailmapraktikast teame, et kui ökodukt on õigesti planeeritud (st õiges kohas ja õiges suuruses ning vormis) ja ümbritsev maastik toetab loomade ökoduktini jõudmist, siis ökoduktid tõesti töötavad. Selliseid uuringuid on tehtud ka Eestis ning nende aruandeid saab vaadata näiteks SIIT.

Lisaks küsiti metsise elupaikadega seotud hüvitusmeetmete üle. Kuigi otseselt RB trassi alla eelistatud koridoris ühtegi elupaika ei jää, selgus keskkonnamõju hindamisel siiski, et raudteega võib kaasneda oluline mõju külgnevatele elupaikadele ning eelkõige tuleb muret tunda Luitemaa metsise asurkonna sidususe üle laiema populatsiooniga. Kuigi metsis on üsna paigatruu, on pikaajalise elujõulisuse tagamiseks siiski tarvis tagada, et asurkonnad ei jää isolatsiooni. Seetõttu kuulub planeeringu juurde ulatuslik metsisele sobivate elupaikade taastamine ning uute püsielupaikade kaitse alla võtmine. Vähemalt selles osas saime julgustada neid kohalikke elanikke, kes kodupiirkonna senise metsaraie üle muret tundsid.

Ees ootab nüüd planeeringu kehtestamine ja sealt edasi saame minna täpsema keskkonnamõju hindamise ning tööde planeerimisega. Just pärast planeeringut tuleb ju tegelikult see samm, milles meil kui raudtee arendajal on suurem roll – peame oskama keskkonnamõju hindajatele anda piisavat infot võimalike projektlahenduste variantide ning ehitustehniliste alternatiivide osas. Ettevalmistused selleks on tehtud, meie oleme valmis.