Meedia

Ryanair ja EasyJet muutsid lennundust täielikult, kui hakkasid pakkuma odavlende. Nüüd võib sama saatus oodata rongiliiklust. Aastast 2020 soovib Euroopa Liit avada turud konkurentsile, kirjutab Bloomberg.

Ryanair ja EasyJet raputasid vanu turul olijaid väga kõvasti. Neil tuli hindu langetada ning sellega kaasnes ka reisijatele muude kulude tekitamine – pagasikäitlemise ja õlle eest tasu võtmine ning mõnedel juhtudel läksid firmad ka pankrotti. Varsti ootab sama saatus raudteeoperaatoreid nagu Prantsusmaa SNCF ning Saksamaa Deutsche Bahn. Euroopa Liidus on nimelt küpsenud plaan tuua konkurents ka rongiliiklusesse. Eeldatakse, et madalamad piletihinnad „toovad juurde miljoneid uusi reisijaid,” ütles Eurotunnelit haldava firma Getlink tegevjuht Jacques Gounon. Getlink opereerib juba tunnelis sõidu- ja veoautosid vedavat rongi ning nad kaaluvad tuua turule odavate piletitega kiirrongid, mis peaks võistlema praegu ainsana tunnelis liikuva Eurostar Internationali rongidega. Sealsed pileti hinnad võivad ulatuda 448 euroni välja. Gounoni sõnul on nad veendunud, et nõudlus odavamate piletite järgi on olemas.

Euroopa Liit on liikmesriikidele andnud käsu avada kõik kommertsliinid konkurentsile ja seda aastaks 2020. Kogemus näitab, et sel on väga oluline mõju. Näiteks Praha ja Ostrava vahel avati turg ning see tõstis sõitjate arvu peaaegu kahekordseks ja pileti hinnad on kukkunud. FlixMobility, mis pakub odavaid bussireise üle Euroopa, alustas hiljuti odavteenuse pakkumist ka rongiliikluses. Kahel Saksamaa trassil. Pileti hind on seal 10 eurot. Suurem konkurents võib enam kui 9000 kilomeetrisel Euroopa kiirraudteede võrgustikul tõsta oluliselt liiklust. Praegu on suur osa sellest raudteest alakasutatud. Eurotunnel opereerib täna vaid 58% võimsusel. Ruumi veel on.

Mõned uued tulijad on juba teinud väga hea alguse. 2012. aastal alustas Italo, idufirma, mida veab endine Ferrari boss Luca di Montezemolo, Milaano ja Rooma vahel opereerimisega. Täna on nad tegevad 17 Itaalia linnas ja neil on käes 30% riigi kiirrongiliikluse turust. Nad vedasid eelmisel aastal 13 miljonit reisijat.

Italo kulustruktuur on selline, et näiteks rongide hooldust ostetakse sisse. See aitas neil lüüa piletihinnad alla. Sama pidi tegema riigifirma Trenitalia. Neil marsruutidel, mida korraldab Italo, on pileti hind kukkunud keskmiselt 41%, sõitjate arv on kasvanud 80%. Ning Italo surus turult välja isegi EasyJeti ja Ryanairi, kes enam Milaano ja Rooma vahel ei lenda. Italo ja Trenitalia pakuvad kümneid väljumisi päevas ning vaid 40 euro eest. Selle aasta veebruaris, vahetlut enne planeeritud börsile minekut, ostis New Yorgis baseeruv Global Infrastructure Partners Italo 2 miljardi euro eest.

Austrias, Tšehhis ja Rootsis on turu avamine teatud marsruutidel toonud samuti uskumatuid tulemusi. Viini ja Salzburgi vahel kasvas reisijate arv 92% ja piletihinnad kukkusid 42%.

Mõned suured riigifirmad on juba oma tagalat kindlustamas. Prantslaste SNCFil on oma odavvedaja Ouigo. Kuid suured tegijad võivad sattuda hätta, kui nad soovivad midagi võõrsil teha. Deutche Bahn pidi katkestama plaani luua marsruut Frankfurti ja Londoni vahele, sest regulatsioonid hakkasid pitsitama. Näiteks hakkas venima luba sõita Belgia territooriumil asuval raudteetrassil, mida kasutab ka Eurostar. Getlink ütleb, et Prantsusmaa valitsus on teinud taustal kõva tööd, et kaitsta Eurostari monopoli. Seda haldab nimelt prantslaste SNCF.

Getlink ei ole veel otsustanud, kas hakata Eurostariga koos Eurotunnelis vedama, aga nad on arvestanud, et suudavad teha kasumit 25% odavamate piletihindadega.

Siin tulevad mängu ka keskjaamade poolt nõutavad kõrged tasud, mistõttu hakkaks Getlink sõitma Charles da Gaulle’i lennujaamast Ida-Londonis asuva Stratfordi jaama. Seega peaks sõitjad edasi liikuma kohalike liinidega. Eurostari 2 tunni ja 20-minutilisest reisist võtaks see aega 50 minutit rohkem. Edasi liikumiseks peaks reisijad maksma 18 eurot. Eurostarist erinevalt ei oleks rongis kohvikut ja seal oleks vaid tavaklassi vagunid. Uuring on näidanud, et uus mudel ja odavfirma rööviks Eurostarilt pooled reisijad, kuid kuna üldine huvi rongireiside vastu kasvaks oluliselt, siis oleks mõju ka Eurostarile positiivne.

Skeptikud ütlevad, et odavreisid ei pruugi raudteel siiski töötada, sest näiteks Ryanair hakkas lendama kohtadesse, kus varem oli kehv lennuühendus. Mängisid nii mugavus kui hind. Getlinki lähenemine – pakkuda ilma igasuguste lisadeta reisimist kohtadesse, kust peab veel edasi reisima, ei pruugi töötada.

Kommenteerib Rail Baltic Estonia projektijuht Vaiko Eggert:

Selliste arengute mõju on kindlasti positiivne, eriti just linnadevahelise reisija ja lendudele ettevedude jaoks. See teeb kindlate sihtkohtade vahel reisimise kiiremaks ja sujuvamaks ning sunnib ka seniseid vedajaid rohkem pingutama ja kvaliteeti tõstma. Igasugune konkurentsi suurenemine on lõpptarbijale kasulik. See soodustab konkurentsikasvu raudteel reisijateveoteenust pakkuvate ettevõtete vahel, mis omakorda peaks avaldama väga positiivset mõju lõpptarbijale nii soodsama piletihinna kui ka teenuste kvaliteedi ja teenuste mitmekesisuse osas. Kogu see positiivne mõju peaks ka Rail Baltical avalduma suuremates reisijanumbrites. Just seetõttu on Euroopa Liidu poliitika suunatud avatud konkurentsiolukorra tekitamisele ning võimaldab turule tulla ka transpordivaldkonna start-up tegijatel, kes suudavad tuua sektorisse uue hingamise, mõjutades nii teenuse hindu, seni kasutusel olnud ärimudeleid kui kasvatades teenuse tarbijanumbreid.

Delfi Ärileht

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.