Äripäev: Logistika neli tulevikku. Kas põhjast lõunasse on midagi vedada?

Meedia

Eesti transport võib tulevikus jõuda nii helesinise unistuse kui ka logistilise tupikuni, arutati eile logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni 20. aasta juubeli konverentsil.

Valdkonna esindajatel tuleb koos valitsusega paika panna järgmise viie aasta prioriteedid. Raskes turuolukorras peavad jätkuma riigi investeeringud logistikasse, leiti transpordi arengusuundade diskussioonil.

Eesti transpordi neli tulevikustsenaariumi koostas tuleviku-uuringute instituut. Instituudi direktor Erik Terk ütles, et stsenaariumide koostamisel arvestati kahe põhilise välismõjuga. Esiteks, kas ida-läänesuunaline kaubamaht tõmbub kokku või laieneb? Teiseks, kas Rail Balticu projekt areneb ja käivitub plaanipäraselt, venib või peatatakse sootuks?

Logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni juhatuse liige ja ACE Logisticsi nõukogu esimees Karli Lambot ütles, et tuleviku-uuringute instituut analüüsib ka diskussioonis kõlanud seisukohti ning sõnastab lõplikud arengustsenaariumid uue aasta alguseks. Neid tutvustatakse siis otsustajatele, et aidata seada prioriteete.

“Helesinine HUB”

Kõige positiivsem stsenaarium “Helesinine HUB” lubab,et kaubamaht kasvab nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunal ning Rail Baltic saab kiiresti valmis. See on ka ainus stsenaarium, kus transpordisektori mõju SKP kasvule suureneb.

Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas ütles, et helesinine stsenaarium on kaheldav. “Julgen väita, et väliskeskkond läheb aina halvemaks,” ütles ta, viidates pingetele Venemaa-Ukraina vahel.
ASi Transiidikeskus juht Erik Laidvee ütles, et nemad vaatavad põhja-lõunasuunalist liiklust läbi Soome ekspordi ja peavad seda väga paljulubavaks.

Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul on Soome 45 miljoni tonnine aastane ekspordimaht päris suur. Kui sealt osagi läheb Rail Balticule, on see juba üsna hea, leidis ta.

Samas möönis Vare, et ega muud peale Soome ekspordi Rail Balticule kaubamahtudest loota ei olegi. Pealegi on tema väitel kiirrongide vahel kaubavedu organiseerida keeruline.

Sillamäe Sadama ühe osaniku Tiit Vähi kinnitusel ei ole põhja-lõunasuunalist kaubavedu ajalooliselt kunagi olnud, mistõttu suhtub ta ka tulevikuperspektiivis sellesse ettevaatlikult. “Kuid ma toetan Rail Balticut, eriti kui saame Kallase abiga 70-80% Euroopa Liidu finantseerimist,” lisas ta.

Vähi möönis, et Rail Balticu tasuvusarvestus paneb kukalt kratsima, kui prognoosime, et Tallinna ümbert tuleb ehk miljon tonni kaupa aastas ja Soomest ehk veel miljon tonni aastas juurde.

Laidvee ütles, et usub “Helesinise HUBi” stsenaariumi võimalikkusesse. Praegu on tema sõnul jäetud tagaplaanile võimalus, et Aasiast tulevad konteinerlaevad hakkavad sisenema otse meie sadamatesse. “Usun, et mitu mereliini hakkab Aasiast otse Tallinna tulema. Meil on vastavad plaanid töös,” kinnitas Laidvee.

“Ettevaatliku mehe stsenaarium”

Teine stsenaarium on nimetatud “Ettevaatliku mehe stsenaariumiks”. Selle järgi on ida-läänesuunaline kaubamaht heitlik ning põhja-lõunasuunaline maht kasvab aeglaselt. Rail Balticu projekt viibib – saatuslikuks saab meie võimetus asjades kokku leppida.

Euroopa Komisjoni endine transpordivolinik Siim Kallas tõdes, et Rail Balticu suurim oht on tõesti see, et kohalikud pealikud ei suuda teha vajalikke otsuseid. “Euroopa tasemel ei ole keegi kunagi vaidlustanud Rail
Balticu tähtsust. Kõik fondid ja limiidid on selle projekti jaoks olemas,” kinnitas ta.

Kallase sõnul ongi suurim risk, et kanalite avanemisel ei olda valmis. Kui pabereid ei suudeta õigeks ajaks esitada, leitakse Poolast, Ungarist või Bulgaariast muid projekte, mida oleks vaja toetada.

Valitseb ka oht, et Eesti ei suuda kaht raudteed elus hoida -praegust taristut ja Rail Balticut. Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare ütlusel ei pea selle pärast muretsema, kuna praeguses perspektiivis pole Eesti Raudteed selleks ajas enam üldse elus ja Rail Balticut peab vaatama eraldi projektina. Tema väitel on Eesti Raudteel praegu umbes kaheaastane puhver, millega suudetakse teenindada olemasolevaid kaubavooge ja reisijaid. “2017. aastal enam ressursse ei ole, jääb ainult Rail Balticu projekt,” lausus ta.

Vare hinnangul tuleb riiklikus suhtumises põhimõtteid muuta. Kui ei lõpetata reisijateveo risttoetamist, pole tulevikus praegust raudteed.

“Põhjala siiditee”

Kolmanda stsenaariumi “Põhjala siiditee” järgi pidurdub ida-läänesuunaline kaubavedu, aga kasvab põhja-lõu-nasuunaline. Eesti Raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare hinnangul saaks seda stsenaariumi paremaks muuta, kui panna käiku raudteepraamid Soome-Eesti vahel.

Teemaga haakub Helsingi-Tallinna tunnel, mis oleks Vare arvates maailma võimsaim tunnel, aga seda ei suuda meie regiooni potentsiaal põhjendada.

Raudteepraam peab Vare sõnul võimaldama liigelda täisrongikoosseisuga. “Ilma raudteepraamita ei hakka raudtee väga tööle ja jäävad ikka ainult maanteeveod,” selgitas Vare.

Sillamäe Sadama osanik Tiit Vähi jäi seisukohale, et põhja-lõuna suunal pole väga palju kaupa. “Väide, et väävlidirektiiv pöörab maailma teistpidi, ei pea ka paika,” kummutas ta arvamuse, et kallinevad laevaveod toovad kaubaveo merelt maismaale. Tema sõnul kallinevad laevaveod kardetud 30% asemel vaid 10% ja meretransport jääb odavaimaks.

“Elu logistilises tupikus”

Neljas stsenaarium “Elu logistilises tupikus” tähendab seisakut nii ida-lääne- kui ka põhja-lõunasuunalistes kaubavedudes. Visiooni järgi lähevad Rail Balticu kulud esialgu hinnatust suuremaks ja projekt peatatakse. Logistikas jääme teenindama vaid oma eksportija importi.

Sillamäe Sadama ühe osaniku Tiit Vähi sõnul on võimalik kaubavedusid elavdada ka enne ja ilma Rail Balticuta, näiteks raudteepraamiga. “Tehkem siis seda!” kutsus ta üles.

Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare kinnitas, et äri kestaks ka selle stsenaariumiga, kuid oleks piiratud. “Ei oleks enam nii atraktiivne ja sissetoov.” Vare märkis, et kõiki stsenaariume (v.a “Helesinine HUB”) ühendab kaks vajadust: kui turg pigistab, on vaja leida uusi ärimudeleid ning riigi investeeringute osa infrastruktuuri peab kasvama, sest erasektor ei ole enam valmis riske võtma.

“Riigi panus peab suurenema,” rõhutas Vare. Tema sõnul ei ole logistikasektor suutnud seda teadmist riigijuhtideni viia
ja seda mõistmist ei paista ka tulevat. “Praegu käib valimiskampaania, tuleks seda ära kasutada,” lisas ta.

Tiit Vähi nõustus, et logistikasektor peab ühinema. “Asjad ei juhtu, vaid asju juhitakse,” lausus ta. Kui logistikasektor oma valdkonda juhtima ei hakka, läheb ennustus Eesti Raudtee kadumisest täide, ütles Vähi.

ASi Transiidikeskus juht Erik Laidvee ütles, et valitusel tuleb aidata järgmise viie aasta prioriteedid paika panna. “Investeeringuid tuleb edasi teha.”

Allikas: Äripäev, 16.12.14

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.