Majandusministeerium valis välja ligikaudu 1,15 miljardit eurot maksva Rail Balticu raudtee trassi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitles eile Rail Balticu kiirraudtee trassi, mida ministeerium eelistab ja millele hakatakse koostama eskiislahendust.

Sisuliselt tähendab see, et veel lauale jäänud trasside seast oli just see ministeeriumi jaoks eri kriteeriumide alusel parim võimalik variant (trassi eri lõikude eelised on esitatud graafikul). Kas rööpad hakkavadki maastikul täpselt nii kulgema, ei saa siiski 100% kindlusega väita, sest uuringud võivad veel üllatusi tuua.

Trassivariante võrreldi nii looduskeskkonna, inimkeskkonna, tehnilise teostuse, ehitusmaksumuse kui ka tulevaste ülalpidamiskulude järgi. Arvel oli iga meeter, sest ühe kilomeetri raudtee ehitamine maksab hinnanguliselt 4–8 miljonit eurot.

Pikema trassi kasuks otsustades peab arvestama, et ühe kilomeetri raudtee lisamisega lisandub hiljem sotsiaal-majanduslike kuludena veel 70 000–200 000 eurot aastas: mida pikem on trassilõik, seda suurem on kulutatava aja väärtus, hooldusmaksumus ja ka keskkonnakulud. Ainuüksi ehitushinna järgi oli eri trassivariantide odavaima ja kalleima lahenduse hinnavahe kuni 100 miljonit eurot.

Mida pikem, seda kallim

Praeguseks välja valitud lahendus pole odavaim ega lühim, kuid see on valitsuses kokku lepitud kompromiss. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus võitles Nabalasse loodava looduskaitseala eest. Raudtee sellest piirkonnast läbi vedada olnuks kõige odavam lahendus, kuid selle variandi välistas pärast möödunud nädala pikka arut- elu ka valitsus tervikuna. Kompromissina jäid kaardile nn 13-ndad trassid, mis möödusid Nabalast ühelt või teiselt poolt. Nüüd siis otsustas majandusministeerium idapoolse lahenduse kasuks.

Kuna nüüd hakatakse maakondades valitud trassi ja selle valiku põhjuseid laiemalt tutvustama, võib oodata veel palju emotsionaalseid vaidlusi.

Edasine ajakava

••Juuni–juuli 2014: trassivariantide võrdlustulemuste tutvustused

••Juuli–november 2014: eskiislahenduse koostamine, tehniliste uuringute ja projektide alustamine

••Juuli–september 2014: valitsuse arutelu

••Detsember 2014: eskiislahenduse avalikustamine

••Jaanuar–juuni 2015: planeerimisettepaneku koostamine

••August 2015: maavanemad võtavad planeeringu vastu

••November 2015: planeeringu avalik väljapanek, arutelud, täiendamine

••Detsember 2015 – aprill 2016: planeeringu järelevalve siseministeeriumis

••Mai 2016: planeeringu kehtestamine

Allikas: Eesti Päevaleht, 10.06.2014