Eesti Päevaleht: Rail Balticu teele jääb kuni 40 muistist

Meedia

Arheoloogid alustasid sel suvel väljakaevamisi, et raudtee ehitamiseks kindlasti valmis jõuda.

Piirkondades, mida Rail Baltic läbib, on seni üles märgitud umbes 40 kohta, mis võivad peita ajaloolisi leide. Raudtee-ehitus algab paari aasta pärast. Selleks et õigeks ajaks valmis jõuda, tegelevad arheoloogid praegu märgistatud piirkondade kontrollimisega, et välja selgitada, kas ja millised muistised raudteele ette jäävad.

Väljakaevamiste juhataja Valter Langi sõnul on kõigi kohtade põhjalikuks läbikaevamiseks piisavalt aega. Tavaliselt tulevad ehituspiirkondade ajaloolised väärtused välja alles tööde käigus ja kaevetöid tuleb teha ka talvel, kuid raudtee-ehituse pikk planeerimine jätab arheoloogidele võimaluse uurimis- ja kaevetöid paremini korraldada.

Salapärane kalme

Rail Balticu trass möödub muu hulgas Raplamaal asuvast Alu alevikust, kus sel kuul alustati kivikalme arheoloogilist kaevamist. Langi sõnul on ehitustrassiga ristuv kalme juba varem muinsuskaitse alla võetud, nii et kaevamist sai juba tänavu alustada. Koos Langiga juhatavad Alu kalme uurimist Ragnar Saage ja Margot Laneman. Lanemani sõnul on kaevatav Alu kivikalme olnud seni salapärane ning pole veel matuseid ega märkimisväärsemaid leide paljastunud.

„Oleme seni lisaks väiksematele savinõukildudele leidnud ka mõningaid luufragmente, mis kuuluvad peamiselt küll loomadele, aga mõned on ka inimeste omad,” rääkis Laneman. Tema sõnul ei pruugi kivikalme olla pelgalt matmispaik ja kalmetest leitavate inimluudega võivad olla seotud rituaalid. Langi sõnul pole selle piirkonna kalmeid seni eriti uuritud, mistõttu praegused kaevamised on arheoloogide jaoks olulised ja informatiivsed.

Kalmed koosnevad tavaliselt mitmest kivikihist, sellepärast käib ka nende väljakaevamine kivikihi kaupa. Kalmet kaevates on arheoloogi põhitööriistad väike kellu ja kühvel, millega muld kokku pühitakse. Peale selle, et kaevajad ise kullipilguga võimalikke leide otsivad, on tööplatsil ka sõelujad, kes vaatavad mullaämbrite sisu veel kord üle, et väiksemadki leiud märkamata ei jääks.

Aega on piisavalt

Peale Alu lähedal oleva kivikalme on sel aastal kavas lähemalt uurida ka nelja või viit Harjumaal asuvat lohukivi. Kuna need on keset viljapõlde, oodatakse uuringutega seni, kuni viljakoristus on lõppenud.

Kuna raudteed kavatsetakse ehitama hakata alles 2017.–2018. aastal, ei näe Lang praegu põhjust muretseda, et väljakaevamised ja ehitustööd võiksid üksteist segada. Praeguste kaevetööde eelis on ka nende paiknemiskohtade lihtsus, sest piirkonnad ei lähe läbi elumaade.

Järgmise aasta kaevetööde korraldamiseks kuulutatakse Langi sõnul tõenäoliselt välja uus riigihange, mis puudutab eeluurimiste käigus leitud objektide väljakaevamist. „Ka Tartu ülikool osaleb kindlalt selles pakkumises,” kinnitas Lang.

Rail Baltic tähendab kaevamisi Läti piirini välja

Kaevamistel saavad tööd teha kõik huvilised

Alu kaevetöödel osaleb tosinkond arheoloogiahuvilist. Margot Lanemani sõnul kuulub nende hulka Tartu ja Tallinna ajalootudengeid ja lihtsalt huvilisi. Töökäte puudumise üle kurta ei saavat. Aimar Poom, kes ise on ajalooõpingutest kaugeks jäänud, leidis tee arheoloogiani ajalootudengist sõbra kaudu. Alu kalmed on tema jaoks juba viies kord mullas sobrada.

Kaevamisi peab ta võimaluseks kiirest linnaelust eemale pääseda. „See on selline vaimne vaheldus, saad omi mõtteid mõelda,” kiitis Aimar. Tema sõnutsi teeb arheoloogia põnevaks ka võimalus midagi leida. Varasemaid kaevamisi meenutades rääkis Aimar, et kui vahepeal tuleb palju ägedaid leide, siis tõmmatakse naljatades enda leiukohale piir ümber. „Huvita-vad leiud innustavad tööd tegema,” tõdes Aimar. „Käed hakkavad kohe kiiremini tööle.”

Allikas: Eesti Päevaleht, 27.07.2015

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.