Sel nädalal asutatud Rail Balticu ühisfirma keskus hakkab asuma Riias ning selle juhtkond peaks selguma poole aasta jooksul.

Läti pealinnas uueneb kiirraudtee ehitamisega kogu liikluskorraldus – rongiga saab tulevikus sõita kesklinnast lennujaama, kaubavedude jaoks tuleb luua või säilitada ühendus sadamaga. Lätlaste huvi on kasutada võimalikult palju senist taristut, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Tallinnast Poola piirini kulgeva 728 kilomeetri pikkuse ja 3,7 miljardit eurot maksva trassi rajamiseks loodud firma juhtimine on Balti riikide jaoks ajalooline ja uus väljakutse, mille juurde kuulub ka oskus kõigi osapooltega arvestada.

Rail Balticu ühisfirma nõukokku kuulub igast riigist kaks esindajat, nõukogu juhtide kohti vahetatakse iga aasta järel. Esimesena on nõukogu esimeheks Eesti esindaja Anti Moppel. Tegevjuhid tuleb aga alles leida. Esialgu asub ametisse ajutine Lätit esindav juhatuse liige, kelleks saab tõenäoliselt Läti Raudtee üks juhte Edvins Berzinš.

Rail Balticu Eesti valdusettevõtte juht Indrek Orav rääkis, et aktsionäride lepingus on kirjas, et juhatuse esimees tuleb leida kuue kuu jooksul kasutades selleks sihtotsingut või rahvusvahelist konkurssi.

Esmalt uuendatakse Rail Balticu äriplaani ja tasuvusanalüüsi, ette tuleb valmistada projekteerimishange. Kiirraudtee rajamisel on oma sõna ka parlamentidel. Juba veebruariks peab aga valmis olema taotlus Euroopa Liidult raha saamiseks.

Orava sõnul sisaldab see töid, mis on seotud trassi planeerimisega, ettevalmistustega, töödega, mis algavad 2016-2017 ja jõuavad ehituse algfaasi 2018.

Ühisfirma keskuses Riias peaks Rail Baltic lahendama paljud praegused veokorraldusprobleemid.

Läti transpordiminister Andrijs Matiss rääkis, et esimesena tuleb luua ühendus Riia raudteejaama ja lennujaama vahel. Edaspidi hakkab seda mööda kulgema ka Rail Balticu trass. “Nii palju, kui võimalik, tahame ära kasutada praegust taristut, et Rail Baltic kulgeks seal, kus praegu juba raudtee on.” Kaubavedude jaoks tuleb luua Riia ümbersõit, kuid pääsema peab ka Riia sadamasse.

Kui Läti Raudtee juhid on seni Rail Balticusse pigem skeptiliselt suhtunud ja pidanud seda poliitiliseks, mitte majandusprojektiks, siis nüüd on just nemad Rail Balticu ühisfirma peamiste Läti-poolsete otsustajate seas.

Allikas: ERR Uudised, http://uudised.err.ee/v/majandus/d3755ef4-76d4-4ca6-80f4-addbe11fbe08