ERR: Tartu arheoloogid kaardistavad Rail Balticu trassil muinsusväärtusi

Meedia

Tartu ülikooli arheoloogid viivad järgneva poole aasta kestel Rail Baltica trassil ehk Harju-, Rapla- ja Pärnumaal läbi viimaste aastakümnete suurima arheoloogiauuringu. ERR Novaator palus ettevõtmisest lähemalt rääkida projekti juhil, TÜ arheoloogia osakonna juhatajal Valter Langil.

TÜ võitis hiljuti riigihanke arheoloogilisteks uurimistöödeks Rail Baltica trassil. Kui mahuka ettevõtmisega on tegu?

Eesti arheoloogia jaoks on see kindlasti viimaste aastakümnete üks suurimaid projekte, seda nii rahalise mahu kui ka tehtavate tööde hulga poolest. Poole aasta jooksul peame läbi käima kogu Rail Balticu raudteetrassi ala ja selgitame välja nii palju muistisi kui suudame. Eesmärk on selles, et tulevikus tehtavate teetööde ajal oleks ootamatute avastuste võimalus suhteliselt väike. Seda ei saa küll kunagi välistada, kuna alati võib tulla uusi avastusi ka ehitustööde käigus, aga vähemalt püüame muuta selle ohu minimaalseks.

Kuivõrd laiuti ja sügavuti kaevama hakkate?

Kaevamist otseselt väga palju ei tulegi, tegu on eelkõige arheoloogilise luure ehk leirega. Käime maastiku läbi ja kui tekib kahtlusi, siis lööme labida maasse, enamasti käib leire aga visuaalse vaatluse teel. Suuremaid väljakaevamisi tuleb praegu ainult ühel objektil, milleks on Rapla lähedal Kalevi külas paiknev kivikalme.

Ilmselt on teil ka eelinfo paikadest, kus arheoloogiline huvi võiks suurem olla?

Eeluuringu esimeses etapis töötasime kirjandusega arhiivides ja raamatukogudes ning selgitasime välja kõikvõimalikud probleemsed kohad. Seda lisaks kaitsealustele muististele, mis on olemas muinsuskaitseameti registris ja mis olid teada projektide koostajatele ning millega ka tõsiselt arvestati.

Lisaks ametliku kaitse all olevatele objektidele on päris palju infot, mis viitab võimalikele kohtadele, kust võiks midagi välja tulla. Näiteks on teada, et mõnest kohast on varasemate tööde käigus leitud luid või esemeid. Samuti võib olla tegu pärimusliku kohaga, vana lahingupaiga või ohverdamiskohaga.

Tahame kõik need alad nüüd üle kontrollida ja kui seal on tõesti midagi sellist, mis vajaks välitöid ehk põhjalikumaid kaevamisi, siis jäävad need juba järgmiste projektide ja riigihangete hooleks.

Seega juhul, kui tööde käigus leitakse näiteks viikingilaev lükkub asi juba järgmisse etappi edasi?

Kui avastame viikingilaevad või mingid muud muistised, siis ei hakka me neid selle projekti käigus kaevama. Selle asemel tehakse eeluuring, kui palju selline objekt võiks aega võtta, palju see raha vajaks ja millal jõuaks seda kaevata. Taolised ettepanekud tuleb teha käimasoleva projekti aruandes.

Kui palju inimesi on uuringuga hetkel hõivatud?

Täpset arvu ei oska hetkel veel öelda, kuid Tartu ülikooli arheoloogiaosakond on pea-aegu terves ulatuses ehk paarikümne inimese näol hõivatud. Samas ootame näiteks Kalevi kalme juurde kaevajatena tööle veel paarikümmet inimest.

Te olete oma eelnevates sõnavõttudes hoiatanud inimesi ka aardeküttide eest?

Meieni on jõudnud teateid, et mööda maad käivad inimesed, kes esitlevad ennast muinsuskaitseameti töötajate või arheoloogidena Tartu ülikoolist või Tallinnast või mõnest muuseumist. Nende käest tuleb alati küsida uuringuteluba. Meie inimestel on kõik ametlikud load olemas, kuid usun, et aardeküttidel neid ilmselt pole. Paljast juttu ei maksa uskuma jääda, seega küsige alati ikkagi paberit.

Millal uurimistööd Rail Baltica trassil pihta hakkavad?

Leping kirjutati alla vahetult enne jaanipäeva ja välitööd ongi juba alanud. Kaevamiste load ja uuringuload anti meile välja reedel, seega läbiti esimesed kilomeetrid juba nädalavahetusel. Esimesi leide veel pole, ent Kalevi kalmele läheme just täna.

http://novaator.err.ee/v/keskkond/a233d369-d70e-4ab2-920c-57bd486e8e71

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.