Ettevõtjad said ülevaate Rail Balticu projekti hetkeseisust

Meedia

Teisipäeva õhtuks olid Põltsamaal asuvasse Carl Schmidti majja kutsutud Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmed. Rail Balticu projekti koordinaator andis ülevaate, milline on selle suurprojekti seis täna.

Kohtumise avasõnad öelnud Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään lausus, et kummalisel kombel sekkuvad suurprojektide kavandamisse ja elluviimisse need, kes peavad ennast nendes valdkondades targemateks kui projektidega tegelevad ja teemat valdavad inimesed.

Rail Balticu projekti koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul on ta varem tegelenud trammiteede arendamisega ja uute trammide ostmisega. Kiire raudteeühenduse loomise idee Eestist läbi Läti ja Leedu kuni Kesk-Euroopani sai alguse 1990. aastatel. Eesmärk oli luua võimalikult otse kulgev ja kiire rongiühendus Eestist Euroopa südamesse. Eestis on Rail Balticu eelprojekt valmis alates selle aasta veebruarist ning sellega ollakse ees nii Lätist kui Leedust. Raudtee rajamiseks vahetatakse maid trassikoridori piirkonnas. Idee algfaasis olid kõne all ka variandid, mille kohaselt oleks Rail Baltic kulgenud läbi Tartu või Pärnu, olemasoleval trassil. Reisijaid võetakse tulevikus kiirrongile peale Ülemiste jaamas, Raplas ning Pärnus.

Rail Balticu kõige olulisem kaupade käitluspunkt tuleb Muugale, järgmine Pärnu kanti, seejärel Riia lähistele Salaspilsi. Kaunases on selline kaupade käitluspunkt juba olemas. Kaunissaare sõnul ei ole Rail Balticu arendajad loonud endale illusiooni, raskeveokid pärast selle raudtee valmimist maanteedelt kaovad, aga kindlasti väheneb nende arv Via Baltical märkimisväärselt. Autovedudega tegelejad ei hakka siis küll firmade uksi sulgema, kuid peavad oma tegevuse tõenäoliselt ümber korraldama.

On olemas nägemus, kuidas saada raudtee ehitamiseks vajalik materjal trassist 50 kilomeetri raadiuses nii ühelt kui teiselt poolt trassikoridori. Kristjan Kaunissaare kinnitas, et raudtee ehitamiseks vajalike maavarade kaevandamisega Eestimaad „Šveitsi juustuks“ ei muudeta ja uusi karjääre ei rajata, vaid laiendatakse praegusi.

Poolas rekonstrueeritakse olemasolevad raudteed suurematele kiirustele ja sellega saadakse varem valmis kui Balti riikides. Eesti piires jääb Rail Baltic ja selle juurde kuuluv teenindusmaa riigi omandisse. Raudtee haldaja tuleb leida ärilistel alustel. Rail Baltic peaks valmima aastal 2026.

Vooremaa

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.