MKM: Rail Balticu rajamiseks pole palju võõrtööjõudu vaja

Meedia

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kommunikatsioonijuhi Rasmus Ruuda sõnul moodustab Rail Balticu ehitus 5-7 protsenti ehitusturust ning ei vaja elluviimiseks suuremas mahus võõrtööjõu Eestisse toomist.

“Eesti ehitusturu maht on ligi 2,3 miljardit eurot aastas ja mahud kasvavad. Kui jätta välja spetsiifilised tööd ja jätta puhtalt niiöelda, ehitus siis see on ligi 60 protsenti Rail Balticu kogumaksumusest. Jaotades ehitustööd 5 aasta peale, siis maksimum aastane Rail Balticu ehitusmaht on 150 miljonit ehk kokkuvõttes, arvestades ka ehitusmahtude kasvu, jääb Rail Baltic 5-7 protsendi peale kogu ehitusturust. Seega pole vajadust tööjõudu suuremas mahus väljast juurde tuua,” ütles Rasmus Ruuda BNS-ile.

“Jah, osad tööd on väga spetsiifilised ja vajavad väliseksperte, aga suure osa teevad ikka Eesti ettevõtjad ja inimesed. Sama puudutab ka suuremahulisi maanteede ehitustöid, mis on jagatud samamoodi lõikudeks ning kus töövõtjad on siiski Eestist pärit ettevõtted,” lisas Ruuda.

Ruuda sõnul on vastavalt riigihangete seadusele ja Euroopa Liidu (EL) direktiividele eelistatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kaasamine riigihangetesse. “Seega on Eesti ehitusettevõtted kindlasti konkurentsivõimelised hangetel osalema,” märkis ta.

“Eeldame, et Eesti ettevõtjatel on piisavad kogemused ja oskused nii suuremahuliste mulde ehitamise tööde, raudteega kaasneva tee-ehituse kui eritasandiliste ristumiste ehitamiseks ning ka võimekus selliste tööde läbiviimiseks. Oskusteabe puudumisel vastavate kogemustega partnerite kaasamine on loomulikult iga ettevõtja enda korraldada, kuid kogemused näitavad, et pigem vaadatakse siiski EL ettevõtete poole, kellega sarnane kultuuri- ja majandusruum on kindlasti eeliseks väljastpoolt EL-i tulevate partnerite ees,” sõnas MKM-i kommunikatsioonijuht.

“Mis puudutab EL välistest riikidest tulevaid pakkujaid, siis siin seab piirangud Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihangete alane kokkulepe (GPA). EL-is korraldatavatel riigihangetel on õigus osaleda ettevõtetel riikidest, mis on selle lepinguga ühinenud. Näiteks Hiina või Türgi hetkel selle leppega ühinenud pole. Seega, ka vaba turu tingimustes kehtivad piirangud,” märkis Ruuda.

“Rail Balticu elluviimisel on kolme Balti riigi esindajad kokku leppinud hangete läbiviimises ja lepingute sõlmimises Rail Balticu rajamiseks. 2016. aastast kehtiv niinimetatud contracting scheme on aluseks sellele, kes viib läbi näiteks projekteerimise ning kes ehitamise. Rail Balticu ehitamine projekteerimise järel on puhtalt riikide endi kätes. Seega on meie otsustada, milliste lõikude või objektide kaupa me riigihankeid läbi viia soovime. Selge on see, et juba ehitusfaasis peab Rail Baltic tooma kasu kohalikele ettevõtjatele,” ütles Ruuda.

Rail Balticu elluviimiseks loodud ettevõtte RB Rail tegevdirektori ja juhatuse liikme Kaspars Rokensi sõnul ei ole Rail Balticu rajamine võimalik ilma võõrtööjõudu kasutamata. “Ma olen täiesti veendunud, et meei ole suutelised seda projekti teostama välistööjõudu kaasamata. Seda eriti põhjusel, et peale raudtee infrastruktuuri ehitatakse samal ajal ka teisi infrastruktuuri objekte,” ütles Kaspars Rokens Postimehele.

“Praegu pole selget teadmist, kuidas seda korraldama hakatakse. Tegemist saab olema suure väljakutsega valitsustele, et korraldada nii immigratsiooni protseduure kui ka tööliste majutamist,” lisas Rokens.

Rail Balticu projekt näeb ette Euroopa rööpmelaiusega raudtee ehitamise Tallinnast Poola-Leedu piirini.

Ajaleht Pealinn

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.