Õhtuleht: Anti Moppel: Rail Balticust võidab kogu Eesti

Meedia

Uue rahvusvahelise kiirraudtee Rail Balticu planeerimisega oleme viimastel kuudel mõistliku tempoga edasi liikunud. Parima trassi valimiseks on tehtud põhjalikke analüüse ning trassilõigud on paljudel avalikel aruteludel ja kohtumistel läbi räägitud kohalike elanike, omavalitsuste ning maavalitsustega. Võib öelda, et suurem osa Eestisse kavandatavast Rail Balticu raudteekoridorist on tänaseks huvirühmadega läbi arutatud ning lahendus sobivaimaks trassiks leitud.

Projekti edenedes kostub mõistetavalt siin-seal ka skeptikute väljaütlemisi, kelle maid või ettevõtmisi kavandatav raudtee otseselt riivab või kes on murelikud projekti tasuvuse osas. See on mõistetav, sest vähe on maailmast tuua näiteid, kus suurte sildade, tunnelite, maanteede või raudtee ehitamisega kaasneks nende kõrval elavate inimeste tuline poolehoid. Samamoodi ei ole mõeldav, et rajatavad taristuobjektid ennast esimestel aastatel rahaliselt n-ö tasa teeniksid ega vajaks rajamisel riigilt raha või garantiisid.

Tulevad ülesõidud, sillad ja müratõkked
Ühtegi suurt teed, silda või raudteed ei saa ehitada ilma lisainvesteeringuteta või kohalike inimeste elukorraldust puudutamata. Siiski saavad projekti planeeriv meeskond ja riik palju ära teha selle nimel, et ümberkorraldused oleksid võimalikud valutud ning projekti mitmekülgsem ja pikemaajalisem kasu kõikidele eestimaalastele kaaluks üles tänase ühekordse kulu.

Rail Balticule sobivaima tee leidmiseks on põhjalikult analüüsitud mitmesuguseid trassilõike, kuid paratamatult jääb mõni maja, põld või metsatukk raudteele lähemale, kui tahaksime ning kavandatav trass muudab inimeste harjumuspärast liikumistrajektoori rohkem, kui sooviksime. Seetõttu alustataksegi pärast raudteekoridori asukoha selgumist sel sügisel juba konkreetsete lahenduste väljapakkumisega trassi ülesõitude, läbipääsude, sildade, tunnelite ja ökoduktide ehitamiseks.

Kuigi Rail Baltic hakkab tänu nüüdisaegsele tehnoloogiale, stabiilsemale konstruktsioonile ja kergematele rongidele vähem müra ning vibratsiooni tekitama kui olemasolev raudtee, pakutakse nendegi mõjude leevendamiseks välja lisalahendusi. Näiteks kavandatakse müra ja vibratsiooni summutamiseks müratõkkeid ja pinnasetugevdusi. Riik ei kavatse Rail Balticut rajades mööda vaadata raudtee kõrvale jäävate kohalike inimeste murest oma maja või elukorralduse pärast, vaid leiab konkreetsed lahendused probleemide leevendamiseks.

Nii reisijaid kui kaupa
Raudteetrassi asukoha ja tehniliste lahenduste leidmise kõrval on siiski vajalik meeles hoida, mis on selle loodava raudtee eesmärk ning mõju tervele Eestile. Rail Baltic ei ole asi iseeneses, vaid tähtis strateegiline investeering kogu Eesti majandusse. Uus raudtee loob inimestele paremad reisimisvõimalused naaberriikidesse ning Kesk- ja Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Samuti avardab kiire ja nüüdisaegne ühendus ettevõtete ärivõimalusi. Kui kvaliteetne ja regulaarne raudteeühendus on tagatud, siis ühtlasi genereerib see uue tööstuse ja tootmismahtude teket.

Kogu Rail Balticu maksumuseks Tallinnast Poola piirini on eeldatavasti ca 3,7 miljardit eurot. Eesti osa selles on ca 1,1 miljardit eurot, mis hõlmab nii ehitamist kui maade ostmist. Majandusliku tasuvuse aspektist on olnud algusest peale selge, et Rail Balticu algusaastatel ei ole võimalik investeeringuid kohe tasa teenida ega loota kasumiteenimist. Sarnaste suurte avalike projektide puhul on käivitusaeg loomulik ning sündiv kasu ei ole mõõdetav ainult rahas.

Pikaajaline investeering
Raudtee peaks edasiste aastate jooksul end ära majandama juhul, kui teenindatakse 9–10 miljonit tonni kaupa aastas kogu Balti riike läbiva trassi ulatuses ning iga päev sõidab rongiga näiteks Tallinn–Riia vahel mõlemasuunaliselt kokku ligi 3000 inimest. Võrdluseks, et praegu liigub mõlemasuunaliselt Tallinna ja Riia vahel kokku üle 2000 inimese päevas. Peale selle teenindab Tallinna lennujaam praegu ligikaudu kaks miljonit reisijat aastas ning Tallinna sadam üheksat miljonit. Maanteetranspordist oluliselt kiirem, ohutum ja mugavam Rail Baltic, mis jõuab Tallinnast Pärnu 45 minutiga, kasvatab omakorda sõitjate arvu.

Lisaks avab Rail Baltic uued võimalused rahvusvahelistele reisijatele. Uus raudtee ühendatakse läbi nüüdisajastud trammiliikluse nii Tallinna Vanasadama kui Tallinna Lennujaamaga, samuti kavandatakse uusi reisiterminale Ülemistele ning Pärnu linna. Ühtlasi saaksid neid kiireid ja mugavaid võimalusi ära kasutada Kesk- ja Lääne-Euroopa ning Skandinaavia turistid, reisides Eestisse ja meie naaberriikidesse. Vähetähtis pole seegi, et peale kaubavedude laienevad Rail Balticu rajamisega ka meie ettevõtete ärivõimalused turismisektoris ning lisanduvad uued töökohad.

Rail Baltic on raudteeühendus, millest on võita kogu Eestil, mitte pelgalt ühel linnal, ettevõttel või maaomanikul. Rail Balticut ei ehitata ainult tänastele põlvedele või järgnevaks kümneks aastaks. See on projekt, mis teenib meie lapsi ja lapselapsi veel palju aastakümneid pärast selle valmimist. Usun, et selle nimel oma tänase elu või äri ümberkorraldamine ei ole liialt kõrge hind.

Allikas: Õhtuleht, http://www.ohtuleht.ee/591898/anti-moppel-rail-balticust-voidab-kogu-eesti

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.