Õhtuleht: Rail Baltic: milleks karta progressi?

Meedia

19. juuni Õhtulehest sai lugeda Igor Gräzini arvamust, et Brüssel suunab toetusraha projektidesse, millel suuremat mõtet ei näi olevat. Asume Euroopa äärealal ning vaevalt saab meil olla midagi lisaühendusvõimaluste vastu. Samal ajal soovivad Euroopa fondidest raha paljud riigid, mistõttu on meie valik, kas jätta see vastu võtmata ja lasta areneda näiteks Hispaania teedel või jõuda kiiremini Euroopasse.

Rail Balticu projektil on mitu eesmärki, aga üheks tähtsamaks on vältida ääremaastumist. Paljud eestlased käivad töö tõttu sageli Riias, mõned kaugemalgi. Igal juhul peab sõiduks arvestama neli tundi, bussiga kauemgi. Rail Baltic annab võimaluse jõuda Riiga vähem kui kahe tunniga, reisirong liigub kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis. Suur osa praegu veoautodes sõitvast kaubast kolib Rail Balticu rajamisel rongi. Maantee liikluskoormus väheneb, säästetakse nii aega, inimelusid kui loodust.

Kui suurema osa tallinlaste jaoks on eelkõige atraktiivseks võimaluseks jõuda kolmveerand tunniga Pärnu või vähem kui kahe tunniga Riiga, siis loomulikult saab rööpaid pidi kaugemalegi. Edasireisimise võimalustest puudu ei tule.

Euroopas ringi sõitnud inimesed teavad, et raudtee ei poolita, vaid ühendab. Raudtee lähedusse tekib uut asustust, selle äärde kogunevad nii inimesed, ettevõtted kui logistikakeskused. Raudteega saab praktiliselt ühendada Skandinaavia ja Kesk-Euroopa, mis annab tänasest avaramad võimalused nii Eesti ettevõtjatele ekspordi- kui transiidisektoris. Heitlikud arengud idasuunalistel kaubavedudel saab osaliselt asendada stabiilsema põhja ja lõuna suuna ühendamisega. Nii lühemas kui pikemas vaates tähendab see Eesti inimestele rohkem töökohti ning riigile lisamaksutulu. Jutt raudtee poolitavast mõjust on kummaline hirmutamistaktika, sest kõik olulised liikumis- ja ühendusteed jäävad alles.

Tänapäevane kiire raudtee on elektrifitseeritud ehk see on palju keskkonnasõbralikum lahendus kui näiteks maantee-, mere- ja õhutransport.

Maaomanikud peavad oma raudtee trassi alla jääva maa võõrandama ning arusaadavalt on see osa inimestele emotsionaalselt raske. Riik maksab küll maa ja majade eest turuhinda, kuid aastaid haritud põllust või vanaisa istutatud metsatukast on keeruline loobuda. Seetõttu oleme eesmärgiks võtnud kõik need inimesed ära kuulata ja leida võimalusi nii vajalike ülepääsuteede ehitamiseks, alternatiivsete maatükkide saamiseks, müraseinte rajamiseks ja teiste olukorda leevendavate lahenduste jaoks.

Mis on meile tähtsam, kas rahulik edasikulgemine ja kartus igasuguse arengu ees või kiire transpordiühendus ja säästetud inimelud. Oranžidesse Elroni rongidesse ei usutud samuti, aga ootamatult on rongiga sõitjate arv Eestis pea kahekordistunud, sest rongid on nüüdisaegsed ja mugavad.

Miiko Peris, Rail Balticu projektijuht

Allikas: Õhtuleht, 30.06.2015

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.