Pärnu Postimees: Rail Balticu Pärnu jaamahoone meenutab hiigelsuurt putukat

Meedia

Rail Balticu (RB) Pärnu reisiterminali rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis lahendus “Water Strider”, žürii kiitis esikohatöö dünaamilist ja meeldejäävat välisilmet ning head funktsionaalsust, mis tagab sõitjate mugavuse.

Arhitektuuribüroo Pluss OÜ arhitektide Indrek Allmanni, Jaan Jagomägi, Gunnar Kuruski, Tanno Tammessoni ja Holden Videse ideelahendus pälvis võistluse peapreemia 8000 eurot.

Võitjalt tellitakse terminali ja vahetu ümbruse ehitusprojekt, samuti kaasatakse ta piirkonna detailplaneeringu koostamisse.

Konkursi viie parima töö järjestus ja nende autorid tehti teatavaks teisipäeval Pärnu keskraamatukogus. Samas sai näha kõigi ideelahenduste eskiise.

Keeruline asukoht

Võidutiimi nimel võttis konkursi lõpuüritusel sõna Indrek Allmann.

Eesti arhitektide liitu juhtiv Allmann märkis, et Rail Balticu Pärnu jaamahoone tulevane asukoht on üsnagi komplitseeritud ja esitas arhitektidele põneva väljakutse.

“Võib üsna kindlalt väita, et Pärnus ja linna lähiümbruses leidub jaamale hulgaliselt paremaid kohti, aga ometi on otsustatud terminal just siia rajada. See on keeruline koht, mis on natuke justkui linna servas ja natuke liiga palju suurte kaubanduskeskuste tagahoovis. Meie arhitektidena seadsime endale ülesande panna valitud jaamakoht elama viisil, et see teeniks kohalikku kogukonda ja keskkonda,” rääkis Allmann.

Arhitektuuribüroo Pluss OÜ meeskond lähtus lahendust luues arusaamast, et terminalihoone peab olema visuaalselt mõjus maamärk ja samal ajal raudteele omaselt dünaamiline.

“Seetõttu pidasime oluliseks, et jaam peaks asetsema maapinnast kõrgemal,” lausus Allmann. “Teame, kui raske on raudtee juurde hoonet ehitada, ja jälgisime sedagi, et terminal oleks valdavas osas monteeritav: selle saaks osadena valmis teha ja kohapeal ruumelementidena kokku panna. Nii saab vähendada linnaruumis ehituslikku tohuvabohu, mis paratamatult suure hoone ehitamisega kaasas käib.”

Žüriisse kuulunud Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon iseloomustas vesijooksikust (waterstrider tähendab inglise keeles vesijooksik) inspireeritud võidutööd sõnadega “dünaamiline”, “tehniline” ja “industriaalne”.

Žürii liige, arhitekt Raivo Puusepp tõdes, et torujaid ja piipe meenutavaid lahendusi tuli arhitektuurikonkursile teisigi ja selles mõttes ei olnud “Water Strider” ainuke omataoline. Sestap ei olnud töö jõudmine esikohale kohe alguses aimatav.

Avaldab muljet

Parimaid töid ühest voorust järgmisse sõeludes leidis žürii, et kui hulgast torujatest lahendusest midagi lennukat välja valida, on see kahtlemata “Water Strider”.

“Kui kujutleda end reisijaks, kes sõidab Berliinist Tallinna, näeb inimene Pärnust läbi sõites või siin korraks maha tulles ülidünaamilist ja vormistuselt efektset jaama,” lausus Puusepp ja avaldas lootust, et tulevane terminal tuleb päriselus niisama pilkupüüdev ja meeldejääv, kui eskiisil paistab.

Ka žürii esimehe, Pärnu abilinnapea Romek Kosekraniuse hinnangul on võidutöö väga julge ja omapärane ning torkab hästi silma.

“Futuristlik lahendus viib meid ajas ette ja kinnitab sõnumit, et Pärnu on arenev ja tulevikku vaatav linn – sellise emotsiooni tekitamine oli projekti üks eesmärke,” ütles Kosenkranius. Ta lisas, et jaamahoone eriskummaline kuju ja paigutus tekitavad kindlasti selle vastu huvi.

“Kujutan vaimusilmas ette, milliseid valgusmänge moodustavad jaamahoone fassaadil möödasõitvate autode tuled,” ütles Kosenkranius. “Hoone on praktiline ja dünaamiline. Üle teede ulatuvad klaasgaleriid laiendavad jaama elegantselt üle takistuste ja tekitavad sissepääsud ka teisele poole Via Baltica maanteed. Pikemas perspektiivis loodan, et ideelahendus aitab muuta Pärnut märgatavamaks pärnakatele ja külalistele. Ühtlasi loodan, et terminali ümbrus muutub kohaks, kuhu inimestele meeldib tulla niisama puhkama ja jõekaldal olevat metsa nautima.”

Žürii liikme, arhitekt Rainer Mahlamäki arvates eristus “Water Strider” konkurentide töödest eelkõige julge ja sihikindla hoiakuga.

“See lahendus on õhuline, tulevikule orienteeritud ja kindlasti moodne hoone elava liikluse keskel,” märkis Mahlamäki. “Jaamakeskuse ootealasid saab kavandada mitmel viisil ja kogu ala avaneb horisondile muljetavaldaval moel. Ideekavand on väga hästi arendatav ja selle väikesed puudused edasise töö käigus lihtsasti kõrvaldatavad.”

Ülejäänud tööd

Võidutööle pakkus enim konkurentsi lahendus “Komeet”. Komisjon vaidles esimese ja teise koha töö vahel pikalt. Lõplik selgus saabus hääletusel.

“Komeedi” esitasid konkursile OÜ b210 arhitektid Mikk Meelak, Mari Hunt, Lenka Juchelkova, Karin Tõugu, Kalle Komissarov, Kadri Klementi ja Aet Ader.

Nemad saavad preemiaks 6000 eurot.

Kolmanda koha vääriliseks hindas žürii töö “Hirv”, mille autorid on Läti arhitektid Rasa Kalmina ja Maris Kruvins ning AS Tari. Kolmanda koha töö saab 4000 eurot.

Tööd “Vaatepunkt” (autorid Jose Pavon, Myriam Rego, Borja Navarro, Jose de la Peña, Jose Maria Gonzalez, Alberto Cabello, Loona Kikkas, Erko Luhaaru, Ahti Kooskora, Piret Kirs ja Kerli Kirsimaa) ning “Roheline värav” (esitajaks AS Aasoja Projekt koosseisus Aleksander Zverev, Lidia Zarudnaja ja Ingrid Aasoja) pälvisid ergutuspreemia. Ühe ergutuspreemia suurus on 2000 eurot.

Kokku laekus Rail Balticu Pärnu reisiterminali arhitektuurivõistlusele 33 tööd. Neist vastas võistlustingimustele 31 tööd, mis kvalifitseerimiskomisjon esitas žüriile hindamiseks.

Peale žüriiliikmete hindasid parimaid töid ja seadsid neid pingeritta arhitekt Veronika Valk ja Rail Balticu Eesti projektijuht Miiko Peris.

Peris ütles võitja välja kuulutamise järel, et nüüd, kus Rail Balticu Pärnu reisijate terminali hoone ideelahendus on teada, liigutakse edasi järgmisse etappi, see on jaamahoone projekteerimine.

“Võidutööst peaks valmima tehniline projekt, mille järgi saab lõpuks ehitama asuda. Ehituse ajakava sõltub sellest, kuidas saame Rail Balticu tööd etappidesse jagatud ja rahastamise lahendatud. Täpset ajakava ma välja ei tooks, kuid selge on, et jaamahoone valmib ühel ajal raudteega,” lausus Peris.

Allikas: Pärnu Postimees, 27.12.14

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.