Raudteeühenduse Rail Baltic juhtkomitee ja töögrupi ühisel kohtumisel anti ülevaade tööst trassivaliku võrdlustulemustega Pärnu- ja Raplamaal ning otsustati projektiga edasiminekuks leida koos keskkonnaministeeriumiga lahendus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi kinnitamiseks.

Juhtkomitee ja töögrupp tutvusid Rail Balticu raudteetrassi eelistuste kujunemise põhimõtetega ning Pärnu- ja Raplamaa raudteekoridori alternatiivide võrdluse tulemustega.

Võrdluses lähtuti keskkonnamõju strateegilise hindamise vahetulemustest nii loodus- kui inimkeskkonna osas, samuti tehnilisest teostatavusest, ehitusmaksumusest ja sotsiaal-majanduslikust tulust, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Keskkonnamõju hindamiseks on tehtud sisukad uuringud kultuuri-, arheoloogia- ja loodusväärtuste ning asustusstruktuuri kohta kõigi tee variantide osas.

Eelistatud raudteekoridori valik Harjumaal lükkub maikuusse tulenevalt Tallinna ringtee alternatiivide lisandumisest.

Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et põhjalik eeltöö on tehtud ning kohtumisel otsustati saata koridorivalikute analüüs maavalitsustele kommenteerimiseks.

“Projekti meeskond töötab selle nimel, et leida parimad ja mõistlikumad lahendused. Praegu on erinevaid mõju hinnanguid tehtud enam, kui tavapraktika ette näeb,” ütles Sirp.

Rail Balticu projektijuht lisas, et niipea kui keskkonnaministeerium kinnitab strateegilise hindamise programmi, algavad tehtud töö avalikustamised maakondades.

Kohtumisel oli arutluse all keskkonnaministeeriumi saadetud tagasiside maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi osas.

“Osapooled olid ühisel seisukohal, et saadetud eriarvamused tuleb läbi töötada ja eesmärk on jõuda ühisele nägemusele,” lausus projektijuht.

“Kahetsusväärsed on väited, nagu ei suhtuks me projekti ettevalmistamisse täie tõsidusega. Keskkonnaministeerium on mõjude järelevaatajana osalenud nii töögrupis kui juhtkomitees, mistõttu olid reedel avaliku kirjana saadetud ettepanekud mõnevõrra üllatavad ja tekitavad küsimusi eelneva kooskõlastusprotsessi tulemuslikkusest. Näiteks erinevalt varasemast kokkuleppest ja senisest praktikast peab keskkonnaministeerium vajalikuks tegelda konkreetsete trassivariantidega KSH programmis,” lisas Sirp.

Rail Balticu juhtkomiteesse ja töögruppi kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju maavanem ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, keskkonnaministeeriumi, maa-ameti, tehnilise järelevalveameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Allikas: Pärnu Postimees http://www.parnupostimees.ee/2710282/rail-balticu-toogrupp-otsib-lahendust-ksh-programmi-kinnitamiseks