Rail Baltic annab tööd ja uusi teadmisi

Meedia

Kuigi Rail Balticu rongidega saame sõita ilmselt alles umbes kümne aasta pärast, siis tegelikult on sellest Baltimaade sajandi projektist juba tänaseks saadud väga palju kasu. Tänu projekti rahadele saab sõita trammiga lennujaama, tööd on saanud kümned teadlased, tehtud on Eesti ajaloo ulatuslikuimad arheoloogilised uuringud ning siinse looduskeskkonna kohta on saadud palju uusi teadmisi.

Seega kõige otsesemat kasu Rail Balticu rajamisest tunnetavad selle esimestes etappides projekti jaoks oluliste eeluuringute ja analüüside teostamisega tegelevad ettevõtted ning seejärel projekteerimise ja ehitamisega tegelevad ettevõtted.
Loomulikult toimub niisuguste teenuste ja oskuste ostmine läbi avaliku hankeprotsessi ning arvestades projekti mastaape, on valdavalt tegu rahvusvaheliste hangetega, mis ei tähenda seda, et sellest ei võiks osa võtta ka kõik Eesti ettevõtted, kellel vastavad kompetentsid olemas. Tänaseni on suure enamuse kohalikest hangetest võitnud Eesti ettevõtted.

Hanked ja nendega seotud planeerimistegevus võtavad projekti praeguses faasis lõviosa ajast. Eksimisruum on väike, mistõttu lähenetakse projekti mistahes puudutavale ettevõtmisele ülima tähelepanelikkusega, võiks isegi öelda, et konservatiivsusega, ning pigem ollakse valmis tegema hea tulemuse saavutamiseks rohkem kui ette nähtud.

Hea näide sellest on keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille tegemine võttis aega mitmeid aastaid – selle aja jooksul tehti sadu analüüse ning tööd said väga paljud keskkonnavaldkonnas kompetentsed inimesed, teadurid ja spetsialistid. Sealjuures toimus maakonnaplaneeringute etapis hindamine nõutust oluliselt detailsemalt ja põhjalikumalt, tuginedes seejuures ka põhjalikele alusuuringutele. Sarnaselt talitatakse ka ülejäänud uuringute ja analüüsidega, tagamaks, et kui ühel hetkel kopp maasse lüüakse, võib seda teha enesekindlalt ning teadmises, et võrrandis oleks võimalikult vähe muutujaid.

Praegusel hetkel on kas juba teostatud või teostamisel erinevate objektidega seotud hanked, millega tellitakse analüüse või objektide tehnilisi kirjeldusi. Olulistest hangetest võib nimetada näiteks Muuga kaubaterminali tasuvusanalüüsi ja teostatavushanget, Pärnu kaubajaama vajaduse, asukoha ja tehnilise lahenduse analüüsi hankimist, tehnilist projekteerimist ootavad Pärnu ja Ülemiste reisiterminalid, uudse reisimisvõimaluse rakendamiseks on läbi viidud hange sõiduautode pealelaadimisjaama tehnilise lahenduse leidmiseks, töö käib raudteeinfrastruktuuri hooldusdepooga.
Kõik need ja mitmed teised hanked, eeluuringud ja analüüsid toovad raha Eesti majandusele ning annavad vajaliku sisendi Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevuseks.
Raske on ülehinnata ka Rail Balticu panust Eesti teadusesse. Vaid tänu Rail Balticu rajamisele on saanud võimalikuks korraldada Eestis nii ulatuslikud arheoloogilised uuringud, milliseid pole varem kunagi tehtud. Lisaks sellele oleme Rail Balticu rajamise tõttu täna palju targemad selle osas, mis puudutab Eesti looduskeskkonda ning erinevad uuringud ja analüüsid Eesti looduskeskkonna osas jätkuvad projekti raames ka tulevikus. Meie enda keskkonnaspetsialistid aitavad luua uut valdkondlikku teadmist, mis on ka mujal kasutatav.

Seega on Rail Balticu rajamisest kasu juba enne ühegi liipri paigaldamist – enne, kui me saame tänu raudteele hingata puhtamat õhku ja nautida turvalisemat liiklust.

Kui kõik läheb plaanipäraselt ehk valminud on eelprojekti alusel koostatud raudtee tehniline projekt, saab ehitamisega alustada 2019. aastal. Kolme Balti riigi erinevatel tasemetel koostatud eelprojektide ühtlustamine ning tehnilise projekti koostamine on ühisettevõtte RB Rail AS ülesanne. Tehnilise projekti koostamisega on kavas alustada 2018. aastal pärast vastavate hangete läbiviimist. Praegu on Eestil Euroopa Liidu toetusena olemas vahendid raudteetammi, eritasandiliste ristmike ning elektrivarustustööde esimese faasi ehitamiseks.
Tänaste prognooside järgi võib väita, et Rail Balticu rajamine tähendab kolme Balti riigi jaoks ehitusfaasis 13 000 uut või säilitatud töökohta, kuid see ei jäta positiivselt mõjutamata ka teisi sektoreid. Arvestatud on, et mõju teistele sektoritele on tervelt 24 000 töökohta.

Need suured numbrid on ühtaegu nii õnn kui ka õnnetus, sest veel mõned aastad tagasi oli akuutseks probleemiks tööpuudus, mis on tänaseks muutunud tööjõu puuduseks. Selge on see, et töökäsi on projekti realiseerimiseks igal juhul vaja – lisaks raudtee muldkehale ja infrastruktuurile, ehitatakse trassile ligi 90 silda-viadukti, samuti ökodukte, rääkimata teede- ja erinevate projektile vajalike hoonete ehitusest. Ja need eelnevad tähistavad siin vaid Eesti vajadust selles sajandi projektis – Eesti projekteerimis- ja ehitusettevõtjatel on võimalus osaleda ka Leedus ja Lätis toimuvatel hangetel.

Meie endi kätes on teha kõik selleks, et tagada Euroopa Liidu jätkuv usk Eestisse ja Rail Balticu projekti, mis tooks aastani 2025 ühe miljardi jagu investeeringuid meie taristusse ning pakuks hulgaliselt uusi võimalusi Eesti erinevatele majandussektoritele. Töö Rail Balticu ehitamiseks on tõhusalt alanud – püüame selles siis ka edaspidi näha eelkõige võimalust Eesti majanduse arengule.

Indrek Orav
Rail Baltic Estonia OÜ juht

Artikkel ilmus esmakordselt 2017. aasta 8. novembril uudisteportaalis Delfi.

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.