Rail Balticu tehniline juht Eestis: uus, mis ammu unustatud vana – öörongide taassünd Euroopas

Meedia

Ilmselt paljudele meist seostub sõna “öörong” kas Hercule Poirot’ ja mõrvamüsteeriumiga luksuslikus Idaekspressis või siis nostalgiliste kogemustega idasuunalistest avarustest koos värvikate kupeekaaslastega, märgib Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets arvamusloos, kus ta räägib, kuidas öörongid on Euroopas taassündi läbi tegemas.

Veel mõned aastad tagasi tundus, et selliseks nostalgiapildiks võib öörong me mälestustes jäädagi, kuna paljuski odavlennunduse arengu tuules on Euroopa operaatorid viimase kümnendi jooksul järjepidevalt ööliine kärpinud. Eriti märgilisena paistis 2016, mil mandri raudteehiid Deutsche Bahn (DB) kõik oma liinid sulges ja magamisvagunid maha müüs.

Kuid loodus tühja kohta ei salli ning vaevalt jõudis DB oma vagunitest lahti saada, käivitas naabrite austerlaste ÖBB nende samade vagunite abil uue Nightjet teenuse, mida võiks pidada öörongide uue renessansiajastu alguseks Euroopas.

Eelmisel aastal tellis ÖBB lisaks 18 uut ja modernset hotellitoa kvaliteediga võrreldavat vagunit. Konkurentsist ei taha maha jääda ka šveitslaste SBB, kes äsja juulis teatas, et kaalub olemasolevatele peagi uusi liine lisada. Ning meie ülemerenaabrite rootslaste taristuoperaator Trafikverket teeb tuleva aasta kevadeks oma valitsusele analüüsi – kas ja millises mahus suurendada öiseid ühendusi mandri-Euroopaga?

Väiksem jalajälg ja mugavus

Kindlasti on üks olulisimaid faktoreid, miks öörongi valivate reisijate arv kasvab, keskkonnateadlikkuse kasv ning inimeste soov oma igapäevategevuses kasutada transpordil kestlikke alternatiive. Sh eriti arvestades massiliselt kasvanud (odav)lennuliiklusega kaasnevat jalajälge – süsihappegaasiheitmeid (CO2).

Teine, ja mitte vähemtähtis eelis on rongisõidu mugavus. Jääb ära tüütu varasem lennujaama minek. Ja reeglina ei ole teistes Euroopa riikides lennujaamad tallinlikult 15-minutilise sõidu kaugusel ehk samahästi kui “kesklinnas”. Arvestades ka pagasireeglite, registreerimise, ooteaja, pardalemineku ja mahatulekuga – see on mahavisatud aeg, mille käigus ei saa korralikult lehte/ajakirja lugeda, kohvi nautida või tööd teha.

Loomulikult ei tähenda eelöeldu, et täna öörongid lennundusele juba suuremahuliselt kandadele astuksid. Ning ei tahaks ka paralleeli tuua nn flygskam-trendiga, mille raames lennukitest häälekalt loobutakse. Lennukid jäävad ilmselt nähtavas tulevikus meie peamiseks kaugemate reiside transpordivahendiks.

Kuid inimeste üha kasvav teadlikkus oma tarbimisharjumustest ja sobivate alternatiivide olemasolu loob kindlasti tugeva aluse rongiliikluse kasvuks. Mh on täna Kesk-Euroopas arvestatavaks lisafaktoriks ka asjaolu, et näiteks ÖBB rongid sõidavad ainult taastuvatest allikatest saadud elektri toel.

Seega, keskseks küsimuseks öörongide näol on – mis on lennureisile sobiv alternatiiv rongi näol, kus mugavus kaalub üles ajakulu? Kesk-Euroopa operaatorite kogemus näitab, et optimaalseim öörongi “raadius” on ajaliselt ca 10 tundi või siis vahemaana mõõdetuna tuhatkond kilomeetrit. Näiteks Euroopa südames asuvate Šveitsi ja Austria puhul mahuvad selle raadiuse sisse enamus tänastest enimkasutatavatest lennuliinidest.

Meist põhjas soomlastel on sellel kaugusel Oulu (9h45m) ning kõige põhjapoolseimasse punkti Kolaris kulub pisut enam aega – ca 14h. Eesti vaatepunktist oleks võrreldavad Varssavi, kuhu RB eeldatav öörongi sõiduaeg on ca 8h ja tegelikult ka Berliin – linnulennult 1000 kilomeetri kaugusele jäävasse Saksa pealinna viiks öörong 13,5tunniga.

Regulatiivsed ohud

Muidugi pole praegune areng midagi, mis täitub iseeneslikult ning öörongid hakkavad mühinal risti-põiki kõikjal läbi Euroopa traageldama.

Kindlasti nõuab selle transpordiliigi areng eri riikide operaatorite ja ka taristuhaldajate ühiseid pingutusi, pakkumaks reisijatele parimaid ja ka hinnastuselt atraktiivsemaid lahendusi. Kuid teisalt on oluline ka see, et siin ei tekiks tarbetut riikidevahelisest regulatsioonist või ka konkurentsist tingitud takistusi.

Nii näiteks kutsus Euroopas tegutsevaid nn “uusi” raudteeoperaatoreid ühendav organ AllRail hiljuti üles riike mitte naasma öörongide võrgustiku edasiseks arendamiseks nö endise mudeli juurde, kus see teenus on võimalik vaid operaatorit subsideerides.

Pigem on siin edu võtmeks võrdsete võimaluste tagamine kõigile turuosalistele, sh ka kasutustasude soodustuste osas. Ning võtmefaktoriks on piletimüügisüsteemide integreeritus, et korraga kättesaadav võrgustik oleks võimalikult laiaulatuslik.

Kokkuvõtvalt – Austriast alguse saanud öörongide renessanss on meelitamas üha enam kliente, kes hindavad reisimugavust ning selle transpordiviisi pakutavat avarust ja vabadust, väärtustades seejuures keskkonnasäästu aspekte.

Usutavasti juba mõne aasta pärast on võrgustik tänasega võrreldes juba märkimisväärselt laiem, mis annab ka Euroopas reisivatele eestlastele võimaluse seda lennureisi alternatiivina kasutada.

DELFI Ärileht

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.