Raplamaa Sõnumid: Minister Urve Palo lubas Raplale kiirrongipeatust

Meedia

Majandus- ja taristuminister Urve Palo lubas Rapla maakonnale Rail Balticu kiirrongipeatust ja regionaalset rongi Rail Balticu raudteele.

Nädala eest Raplamaad külastanud minister Urve Palo visiit lõppes vestlusringiga Rapla maavalitsuses. Seal osalesid Rapla maavanem Tõnis Blank ning maavalitsuse, maakonna ettevõtlusorganisatsioonide ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) esindajad.

Rapla vallavolikogu esimees Tarmo Lukk küsis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvalt Urve Palolt, mida sotsiaaldemokraadid valimiste eel Raplamaale lubavad.

„Rail Balticu peatust,” kinnitas Palo. „Ja sellega seoses ka regionaalset liiklust.”

Ta ütles, et töötab juba praegu ministrina selle nimel, et Raplasse tuleks kiirrongi peatus, lisaks Pärnule ja Tallinnale. Tehnoloogiliselt on võimalik peatada kiirrong lühikeseks ajaks, märkis Palo.

Rapla maavalitsuse planeeringute nõunik Veiko Rakaselg küsis ministrilt, kui reaalne on see, et lisaks kiirrongile

hakkab Rail Balticu raudteel sõitma ka kohalik rong.

„See on väga reaalne,” vastas Palo. Ta ütles, et on andnud korralduse koostada planeeringud sellises võtmes, et kust raudtee läheb asula lähedalt, planeerida sinna ka perroon ja peatus.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Ülo Peets tõdes, et praegu töötab peaaegu iga omavalitsus, kust trass läbi läheb, erineva visiooniga – kes usuvad, et re-gionaalliiklus tuleb, tõmbavad raudteed endale lähemale, kes ei usu, lükkavad eemale.

Palo lisas, et ehitama hakatakse seda raudteed, kui kõik läheb plaani järgi, mitte varem kui 2019. aastal.

Märkusele kompensatsioonimehhanismi kohta vastas Palo, et on kahetsusväärne, et praeguseks ei ole välja töötatud väga selget kompen-seerimismehhanismi.

„Küll on antud lubadused

ja ma arvan, et riik peab neist kinni,” kinnitas Palo. Ta lisas, et neid maju, mis raudtee tõttu kahju saavad, on tegelikult vähe, aga iga maja on oluline ja tähtis.

Minister viitas, et kohe-kohe on lõppemas hange, millega tellitakse Rail Balticu põhjustatavate kahjude korvamise analüüs (tähtaeg 13. veebruar 2015 – toim). Ta ütles, et hanke võitnud ettevõte töötab kompenseerimismehhanismid välja, vaadates ka teiste riikide, sealhulgas Põhjamaade kogemust.

„Muidugi oleks võinud seda teha juba mitu aastat tagasi, aga kahjuks on nii nagu on,” tunnistas minister. Ta lisas, et nad ei saa siiski oodata selle analüüsi tulemusi, enne kui Rail Balticu projektiga edasi lähevad, sest rahataotlus Euroopa Ühendamise Rahas-tule tuleb esitada selle kuu lõpuks.

Kõneldi veel Via Baltica maanteest, Rapla-Tallinna maanteest, maanteede puhketaskutest jm.

Urve Palo rääkis ka riiklikult toetatud üürielamute programmist, mis kuulub sotsiaaldemokraatide valimis-

programmi. Enne vestlusringi oli Palo külastanud Akzo Nobeli värvitehast Raplas. Ministri sõnul oli sealne juht tunnistanud, et nende jaoks oleks see oluline küll, et noortel spetsialistidel oleks võimalik töökoha lähedal kodu rentida. Palo viitas, et Põhjamaad ehitavad juba aastakümneid igal aastal selliseid elamuid, näiteks Soomes ehitati eelmisel aastal üle nelja tuhande üürikorteri.

Praegu on Palo sõnul probleem selles, et pangad ei anna üürimajade ehitamiseks laenu. Riiklikult toetatud üürielamu-

te programm ei tähenda Palo sõnul siiski seda, et riik jääbki peale maksma, vaid riik aitaks seda ainult käima tõmmata.

Laenuga majandus käima

Arutleti ka, kas riik peaks võtma laenu. Palo rääkis, et üks OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) esindaja oli seda talle hiljuti kitsama ringi vestluse käigus soovitanud.

„Ta ütles, et ei tea, et oleks sellist soovitust varem kellelegi andnud – palun võtke laenu, teil on vaja investeerida infrastruktuuri, teil on vaja

investeerida tootmisesse,” rääkis Palo.

Eesti saab Euroopa Liidus kiita eelarve tasakaalu eest, kuid mis Eestile sellest tublidusest kasu on, andis minister edasi vestluse sisu. Ka ühe-kaheprotsendilise miinusega eelarves oleks Eesti endiselt Euroopa „tublide” seas, oli OECD esindaja tõdenud.

„Muidugi ei tohi laenu võtta selleks, et maksta pensioni või toetusi, aga kui investeerida ehitusse või ka elamute soojustamisse, siis see elavdab majandust, loob töökohti, toob maksutulu,” ütles Palo.

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 12.02.15

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.