Rail Balticu tulevasel trassil võivad juba sel aastal alata arheoloogilised väljakaevamised, Raplamaal alustatakse Rapla vallas Kalevi külas asuva kivikalmega. Lisaks tehakse hulk uuringuid.

Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas selgitas, et Rail Balticu projekti suure avaliku huvi tõttu on kohtades, kus trassi ümber suunata ei saa, arheoloogiapärandi puhul ainuvõimalik selle täiemahuline läbiuurimine. Et uuringute mahtu paremini hinnata, viiakse sel aastal läbi Rail Balticu projekti arheoloogiliste uuringute teine etapp. Selle käigus tehakse kogu eelistatud trassi alal arheoloogilist maastikuseiret.

„See tähendab, et arheoloogid käivad metoodiliselt kogu ala läbi, teevad mitmesuguseid mullapuurimisi, kasutatakse elektroonilisi otsinguvahendeid jms. Erilist tähelepanu pööratakse juba varasemast ajast kaitse all olevatele trassile jäävatele mälestistele ning objektidele, mis selgitati välja arheoloogiliste uuringute esimese etapi – kameraaltöö käigus,” lisas Kadakas.

Rapla maakonnas jagub seiratavaid objekte enamikule trassilõikudele, alates Järvakandi alevi Röövlimäest kuni asulakohani Angerja linnuse lähedal asuval põllul.

Peainspektor täpsustas, et 2015. aasta tööde eesmärk on selgitada välja muististe suurus ja arheoloogilise kultuurkihi infomahukus.

„Selle info alusel on võimalik kavandada edasisi kaeva-mismetoodikaid ning hinnata projekteerimise ja ehitustööde käigus läbi viidavatele lõplikele päästeuuringutele, st objektide läbiuurimisele kuluvaid ressursse – aeg, tööjõu hulk jms. Eeldatavasti alustatakse juba sel aastal ka Kalevi külas kivikalme kaevamistega,” ütles Kadakas.

Rail Balticu planeerimise osana kuulutas Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Muinsuskaitseametiga välja kümnendi suurima arheoloogiliste uuringute läbiviimise hanke. Tänavu suvel ja sügisel on plaanis teha maastikuseiret ja väljakaevamisi kokku kuni 40 maa-alal, kust võib eelduste kohaselt tulla väärtuslikke leide.

„Tegu on uuringute teise etapiga, mis viib spetsialistid arhiivist loodusesse,” ütles Ulla Kadakas. „Uuringute esimese etapi käigus vaadati läbi sadu arhiividokumente, mida võeti arvesse ka Rail Balticu trassialternatiivide võrdluse koostamisel.”

Kadakas lisas, et hanke käigus tehakse väljakaevamisi paikades, kust arhiividokumentidele tuginedes võib eeldada arheolooge huvitavaid leide.

Tänavu on kavas kaevata läbi üks kivikalme Raplamaal, kaardistada ja täpsustada andmeid kadunud kalmistute, muistsete elu-, töö- ja pühapaikade kohta ning uurida vanu teid ja sillakohtasid. Võimaluse korral kaasatakse lisaks professionaalsetele arheoloogidele ka hobiotsijaid, kes on läbinud koolituse ja saanud Muinsuskaitseametilt

kultuuriväärtusega asja otsimise loa.

Maastikuseiret ja väikesemahulisi väljakaevamisi viiakse läbi kogu tulevase Rail Balticu trassi ulatuses. Uuringu tulemused võetakse aluseks raudtee projekteerimisel ning hilisemal ehitamisel.

„Tegu on ühe mastaapsema arheoloogilise uuringuga meie ajaloos. Usume, et leiud ja nende süsteemne uurimine annavad meile täpsema pildi esivanemate tegemistest tänasel Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal,” lausus Ulla Kadakas.

Tehnilise Järelevalve Ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma ütles, et hankega leitakse töö läbiviija eeldatavalt mai lõpuks ja uuringud algavad juunikuus.

Maastikuseire ja väljakaevamised Raplamaal

Ala ees on kirjas Rail Balticu trassilõigu tähis

6B-1: Järvakandi alevi Röövlimägi, pärimuslik mägi Tallinna-Pärnu maanteest „pool kolmat versta eemal” heinamaal

6B-2: Järvakandi alevi Kabelimägi, maahaudkalmistu; kabeli/kirikuase Kabeli (vana talu?) või Vanapere (vana talu?) maal, Järvakandi klaasivabriku juures 7C-6: pärimuslik ohverdamiskoht Väljataguse külas, asub kolme mõisa piiripunktis

8A-1: kaitsealune kivikalme 12155 Kalevi külas, jääb trassile (kaevamised)

9A-1: pärimuslik lahingupaik Pirgu külas 9A-5: kuus muinsuskaitse all olevat lohukivi Angerja külas, neist üks (11974) jääb trassile väga lähedale, teine (11976) jääb trassile (kaevamised)

9A-6: kolm muinsuskaitse all olevat allikat (12019, 12020,

12021), asuvad lähestikku ja jäävad trassile

9A-7: leotsa mägi Pahkla ja Angerja külas

9A-9: asulakoht Angerja linnusest 300 m lõunas oleval põllul

Allikas: Raplamaa Sõnumid, 27.05.2015