Raplamaa Sõnumid Rail Balticu trass paigas – kuidas edasi?

Meedia

Kuigi räägime Rail Balticu puhul juba konkreetsest trassist, projekteerimisest ja Euroopa Komisjoni saadetavast esimesest rahataotlusest, kerkib ikka aeg-ajalt üles lihtne küsimus – miks Rail Balticut Eestile vaja on.Võtan siinkohal vastuse lühidalt kokku: Rail Baltic annab inimestele kiire, mugava ja ohutu reisimisvõimaluse ning kaubaveole soodsa ning keskkonnasäästliku kanali. Suures pildis tähendab see inimestele uusi töökohti ja reisimisvõimalusi, ettevõtjatele avarduvat turgu ja ekspordivõimalusi, riigile täiendavat maksutulu ning keskkonnale elujõulisust.

Lõppev aasta on toonud Rail Balticu vaates mitmeid olulisi arenguid. Üheks tähtsamaks verstapostiks on trassivalik. Erinevad huvigrupid tõid lauale palju alternatiive, mida professionaalid erinevaid argumente silmas pidades hindasid. Analüüsi käigus vaadeldi kolmekümmet erinevat kriteeriumi, mille seast võib esile tuua näiteks inimeste kodud ja liikumisteed, loomade elupaigad, aga ka raudtee tehnilised nõuded ja ehitusmaksumuse.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes pani vabariigi valitsus novembris kirja oma eelistuse, mille tulemusel on trass paigas Pärnumaal ja valdavas osas Raplamaal ning jäänud kaks alternatiivi Harjumaal ja Põhja-Raplamaal. Valitsuskabineti nõupidamisel osalesid ka maavanemad, arutelu trassivalikute üle oli konstruktiivne ja tuline. Kaardile jäänud alternatiivide osas kujundab valitsus seisukoha kevadel, maavanem kinnitab oma nõusolekut planeeringu vastuvõtmisel eeldatavalt sügisel.

Erinevad trassialternatiivid on tekitanud kohalikes huvigruppides emotsioone, mis on inimlikus vaates igati mõistetavad. Eelkõige toidab

emotsioone teadmatus, mis tekitab tulevikku suunatud küsimusi. Siinkohal loodan küsimärkide taha vastuseid tuua ning teemas tervikuna selgust luua. Teeme ju raudteed kõigile Eesti inimestele ning peame elementaarseks, et võimalikud kahjud eraomandile tuleb riigi poolt kompenseerida.

Raplamaa puhul nõustus valitsus maavanema soositud trassiga, mis möödub Kohila alevikust ja Prillimäe külast ida poolt. Kui suuremas osas on Raplamaal trass paigas, siis maakonna põhjaosas jätkatakse tööd kahe erineva alternatiiviga. Seda põhjusel, et Harjumaal jäi kuni kevadeni kaardile kaks trassialternatiivi ning sealsest valikust sõltub lõppvalik ka Põhja-Raplamaal. Olenemata valikust jääb trass põhjaosas Kohila valda, liigub seejärel läbi Rapla valla, kulgeb Raikküla ja Kehtna valla piirimail ja suundub seejärel Järvakandist lääne poolt Pärnumaale.

Kui rääkida trassivalikutega seotud väljakutsetest, siis peame leidma head ja omanikke rahuldavad lahendused nii maa võõrandamisel ja kompenseerimisel kui ka arvestama igakülgselt looduse eripäradega. Raplamaal on inimasustus võrdlemisi tihe ning loodusväärtusi jääb trassi mõjupiirkonda näiteks vähem kui Pärnumaal. Samas tuleb siiski arvestada Rabivere ja Mahtra soodega ning suurimetajate elupaikadega.

Kohalike inimeste jaoks parima võimaliku lahenduseni jõudmiseks on valitsus teinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks panna paika leevendusmeetmed, mis vähendavad raudtee rajamisest tekkida võivaid negatiivseid mõjusid.

Planeerijad on juba alustanud kohtumisi kohalike omavalitsustega ning töökoosolekute käigus koostatakse leevendusmeetmete eelprojekt. Selle töö käigus vaadatakse üle kõik kohalikele elanikele olulised liikumisteed ning planeeritakse detailselt raudtee ületusvõimalused, erinevad juurdepääsuteed, uued ühendusteed ning müratõkked. Samuti pannakse kaardile rajatised, mis on olulised loomade ja keskkonna vaatest.

Esialgse planeeringulahendusega saab tutvuda avalike arutelude käigus juba varakevadel. Avalikud arutelud toimuvad praeguste plaanide kohaselt Pärnumaal juba märtsikuus ning Harju- ja Raplamaal aprillis. Raplamaal on töökoosolekud valdavalt läbi viidud, need on olnud konstruktiivsed ja planeerijad on saanud sisulisi ja häid ettepanekuid, millega projekteerimisel arvestada.

Põhjanaabrite kogemus

Detsembris külastasid Rail Balticu trassiga seotud omavalitsused analoogset raudteetrassi Soomes. Külastuse eesmärk oli saada tagasisidet kogetud kitsaskohtadest ja töövõitudest. Reisil saadi nii palju vastuseid kui tõstatati ka uusi küsimusi. Näiteks kerkis Soome visiidi käigus üles regionaalse rongiliikluse teema. Rajame küll rahvusvahelist kiirraudteed, kuid seda on tehniliselt planeeritud võimalustega lisada tulevikus potentsiaalselt ka kohalik reisirongiliiklus. Tõsi, viimasest lähtuvalt me trassivalikut teinud ei ole, sest kiirraudtee eelduseks on kulgemine võimalikult otse ja sirgelt. Samuti on jätkuvalt prioriteetideks rahvusvaheline reisiliiklus ja kaubavedu, kuid nende kõrvale võib mahtuda ka regionaalne vaade ning selle võimalusega arvestatakse. Konkreetne otsus regionaalse rongiliikluse kohta langetatakse tulevikus.

Samuti kerkis Soomes paljude omavalitsusjuhtide jaoks üles küsimus, miks meil lähtutakse nii rangetest keskkonnanõuetest, kui seal saadi lihtsamalt hakkama. Soomes planeeriti ja projekteeriti raudteelõiku üheksakümnendatel, kui reeglid olid oluliselt leebemad ning kohtuasju Euroopa tasemel kordades vähem. Meie rangetest keskkonnanõuetest mööda minna ei saa ega soovigi, loodus on Eesti jaoks oluline vara, mis peab igas mõttes säilima ka pärast raudtee rajamist.

Kolmas Soomes palju räägitud teema, mida ka siinkohal rõhutada soovin, on kompensatsioon kohalikele elanikele ja maaomanikele. Arusaadavalt on hüvitiste küsimus väga aktuaalne igale inimesele, keda tulevane raudtee võib potentsiaalselt puudutada. Siinkohal saan välja tuua olulise sammu ka Eesti vaates. Analüüsimaks põhjalikult erinevaid kehtiva õiguse võimalusi, Euroopa praktikat ning saamaks ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, on Tehnilise Järelevalve Amet välja kuulutanud hanke. Kuigi uuringu tulemustest ja võimalikest seadusemuudatustest saame rääkida ilmselt uue aasta teises pooles, võime juba praegu kinnitada, et igale inimesele lähenetakse individuaalselt.

Kohaliku trassiga on tööpõld veel suur, aga samal ajal käib töö esimese Eesti, Läti ja Leedu ühise toetu-setaotlusega, mis Brüsseli poole teele lähetatakse. Selle esitamistähtaeg on veebruaris ning positiivse otsuse saamisel jätkame ettevalmistustöödega, mis võimaldavad eeldatavalt 2017. või 2018. aastal jõuda ehitustöödeni. Loomulikult tuleb anda raudteesse oma panus ka Eesti riigil, sest projekt on oluline nii globaalses kui ka kohalikus vaates. Kiirraudtee avardab nii eestimaalaste reisimisvõimalusi kui ka elavdab siinset turismi, annab tohutu potentsiaali Eesti eksportivale ja transiidisektorile. Maailmapraktika varal saame olla kindlad, et raudtee loob juurde uut asustust ning ärgitab ettevõtlust tervikuna.

Miiko Peris,

Rail Balticu projektijuht

This is a website of Rail Baltica official partner in Estonia.