17.03.2015
Märtsi alguseks oleme jõudnud Rail Balticu ettevalmistustes esimese rahataotluse esitamiseni ning jätkanud raudteetrassi alternatiivide analüüsiga. Lähikuude põhieesmärgiks koostöös maavanematega on soovitud tempo hoidmine raudteetrassi lõplikuks paika saamiseks Eestis.
Esmalt rahvusvahelisest koostööst. Veebruari lõpus jõudis Euroopa Komisjonini nelja osapoole – Rail Balticu ühisettevõtte, Eesti, Läti ja Leedu ühine rahastamistaotlus. Läbirääkimised taotluse kokkupanemiseks olid töötihedad ning vältasid kokku pea neli kuud. Eesti meeskond andis omalt poolt maksimumi parima lõpptulemuse saavutamiseks ning meie inimesed tegid väga professionaalset tööd.
Eestile küsisime esimeses taotlusvoorus Euroopa Ühendamise Rahastust kokku 191 miljonit eurot. Vastust võib oodata eeloleval sügisel ning siis saame juba täpsemalt kaardistada täpsema tööplaani edasiste tegevuste elluviimiseks. Hetkel oleme saadud toetusega kavandanud kõikide käimasolevate uuringute lõpuleviimist, aga ka juba ehitustööde algust.
Rahastamistaotluse esitamine ei ole aga tähendanud, et projektimeeskond on jätnud teised tööd tagaplaanile. Suur töölõik on teatavasti suunatud Eesti-sisese raudteetrassi paikasaamiseks. Harju ning Põhja-Raplamaa osas lõpliku seisukoha kujundamiseks tehakse täiendavaid analüüse ning tihe koostöö ja läbirääkimised on jätkunud maavanemate vahel. Kahe parima alternatiivi vahel otsustamine on seda keerukam, et mõlemal laualoleva alternatiivil on omad plussid ja miinused. Seega otsust ei saa langetada pelgalt joonlaua või kalkulaatori abil, vaid ühiselt arutledes ja vaagides ning alternatiive võrreldes. Kokkuvõttes loodame eelistatud koridori osas selgust saada lähikuudel ning see nõuab konstruktiivsust, kompromisse ja koostööd kõigilt asjaosalistelt.
Nende kahe, vast avalikkuses kõige silmapaistvama Rail Balticu ettevalmistustöö kõrval on projekti mõttes olulisi arenguid aga teisigi – muu hulgas liigutakse edasi geotehniliste välitöödega, kavandatakse arheoloogiliste uuringute läbiviimist, algavad ettevalmistused tasuvusanalüüsi tellimiseks. Ka kõik need eeldavad jätkuvalt tihedat koostööd – olgu selleks maaomanike valmisolek lubada oma maadele uurijad välitöid tegema või kolme riigi ühishuvist lähtuva tasuvusanalüüsi käivitamine ühisettevõtte poolt.
Enne suurt päikselist kevadeaega soovitan aga kõigil läbi astuda Arhitektuurimuuseumist, kus saab näha Rail Balticu Pärnu ja Tallinna terminalide arhitektuurikonkursside võidutöid. Usun, et see annab Rail Balticu projektile lisavärvi ja juba esimese realistliku pildi eesootavast!
