14.07.2015
Kui tavapäraselt on suvekuud puhkuste, hingetõmbe ja jõukogumise aeg, siis Rail Balticuga seotud ministeeriumidel, ametitel ja ekspertidel on vastupidi. Käib tihe ja pingeline töö nii trasside, vajalike uuringute läbiviimise kui edasiste tegevuste ettevalmistamisega.
Suve algusesse mahub juba mitmeid olulisi otsuseid – Euroopa Komisjon otsustas projekti rahastada ning trassijooned on kaardil paika saanud. Euroopa Komisjoni ettepaneku Rail Balticu rahastamiseks kiitsid liikmesriigid lõplikult heaks 10. juulil. Otsus näitab kahtlemata projekti tugevust ning on kokkuvõttes positiivne tagasiside kogu Rail Balticu tiimi tööle. Kokku esitati Komisjonile ligikaudu 700 projektiettepanekut, millest jäi sõelale kolmandik, Rail Baltic nende hulgas. Eestile eraldatakse esimeses taotlusvoorus 176 miljonit eurot ehk koos meie riigi omafinantseeringuga on summaks 213 miljonit. Saame selle rahaga viia lõpuni ettevalmistavad tööd ning alustada juba ka reaalsete ehitustöödega.
Olulisi otsuseid ja põhjalikku tööd on tehtud sobivaima trassikoridori leidmisel. Pärnu maavanem langetas veel enne jaanipäeva otsuse Vändra, Are, Tootsi ja Tori valla raudteelõigu osas. Viimased kuud on konsultandid koostanud täiendavat analüüsi Põhja-Raplamaa ja Harjumaa osas, kus laual oli kaks trassialternatiivi. Valik oli keeruline, sest mõlemal variandil on nii plusse kui miinuseid. Viimasel projekti juhtkomiteel tehti Harju maavanema ettepanekul otsus läänepoolsema trassivariandi kasuks.
Tõenäoliselt septembri- ja oktoobrikuus saavad kõigi Rail Balticuga seotud valdade elanikud osaleda avalikel aruteludel, kus tutvustatakse maakonnaplaneeringu eskiislahendust. Kõik asjast huvitatud inimesed on oodatud kuulama ja sõna sekka ütlema.
Ja viimaks, juunikuus on alguse saanud ka mitmed olulised uuringud. Rail Balticu planeerimise osana viib Tartu Ülikool läbi Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuringu Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Maastikuseire ja väljakaevamised algasid juuni lõpus, uuringu tulemused võetakse juba aluseks raudtee projekteerimisel ning hilisemal ehitamisel.
Lisaks analüüsib Soraineni advokaadibüroo Rail Balticu trassiäärsete maa- ja majaomanikele võimalike negatiivsete mõjude korvamise õiguslikke võimalusi. Lähinädalal valmib uuringu esimene etapp ehk ülevaade tänasest seadustest tulenevatest võimalustest ja kitsaskohtadest. Järgmises, sügisel valmivas lõpparuandes tehakse ettepanekud, kas ja kuidas oleks otstarbekas olemasolevat õigusraami täiustada.
Seega on veel ees ootamas toimekas ja töine suvi. Soovin kõigile asjaosalistele jõudu!
Miiko Peris
Rail Balticu projektijuht
