28.09.2023
Esimese rongini Rail Baltical läheb veel aega ja ühegi veoettevõttega pole käsi löödud, aga sellest hoolimata võib ääri-veeri rääkida juba nii pileti hinnast, reisigraafikutest kui mugavustest. Tuleviku rongireisi aitab visandada Rail Baltic Estonia süsteemi töökindluse ja ohutuse tagamise üksuse juht Heigo Saare.
Pileti hind sõltub peamiselt vedaja kuludest, milleks on veerem, personal, kütus, taristu kasutustasu. Ootused veoteenuse pakkujale sõltuvad rahakotist ja selle paksus on seotud nii reisijate hulga kui riigi võimekusega panustada keskkonnasõbralikku ühistransporti. Euroopas kohtab erinevaid lahendusi, on vedajaid, kes toimetavad üksnes piletituluga, aga enamjaolt tegutsetakse dotatsiooniga. Tihti tuleb inimestele üllatusena, et rongiliiklust doteeritakse ka kõrge elatustasemega riikides, näiteks Šveitsis, kus rong on populaarne sõiduvahend hoolimata sellest, et enamik šveitslasi saaksid endale lubada kuitahes vinget elektriautot.
Mugavuse kõrval olulised ka ohutus ning keskkonna- ja ajasääst
Levinuima praktika kohaselt leitakse piletitulu ja dotatsiooni osas kesktee, sest see võimaldab rohkem mugavusi, mis omakorda meelitab rohkem inimesi rongi. Laias laastus maksab Eesti rongireisija piletit ostes pisut alla poole ja riik paneb ülejäänu. Leidub neid, kes ütlevad, et see on ebaõiglane ja rongireisi luksuse peaksid tarbijad ise kinni maksma, aga kui vaadata laiemat pilti, siis võidab ühiskond tervikuna sellest, et inimesed kasutavad keskkonnasõbralikku transpordivahendit, seavad liikluses vähem ohtu nii enda kui teiste elusid ja kulutavad vähem aega, mis võimaldab seda mujal tõhusamalt kasutada.
RB pileti hind saab eelduste kohaselt olema pisut kallim kui tänastes Elroni rongides, sest taristud on erinevad – reisija seisukohast on peamiseks vaheks kiirus, ohutus ja mugavus. Eeldame, et kolmveerandtunnine sõit Tallinnast Pärnusse maksaks ca 20 eurot ning kahetunnine Riiga 40, aga tegelikud numbrid selguvad tulevikus. Kui regionaalrongi piletihinnad saavad olema tõenäolisemalt fikseeritud, siis rahvusvahelistel liinidel võib sõltuda pileti hind hooajast, pileti ostmise ajast, nõudlusest, lojaalsusstaatusest ja muudest teguritest, aga selle strateegia kujundab veoettevõtja.
Rahvusvahelised rongid esmase prioriteediga
Rongi puhul on kõige tähtsam, et see väljub ja saabub õigel ajal. RB saab olema ühendatud kaasaegseima liiklusjuhtimise süsteemiga, mis tagab graafikute toimimise. Ootamatusi võib ikka tulla, aga liiklusjuhtimise süsteem annab sellest koheselt teada, reisija saab selle info kas ekraanilt või mobiiliäpist. Ümberistumistega reiside puhul on tavaks, et kui graafikus midagi muutub, siis pakutakse koheselt välja alternatiiv ehk suunised, millises peatuses väljuda ja millise rongi peale minna. RB on olemuselt võrdlemisi stressivaba liin, keegi ei pea vahejaamas ise uut lahendust otsima.
Euroopas on rongigraafikutes rahvusvahelised liinid prioriteetsed. Ümberistumistega reisid peavad olema mugavad – piisava varuga, aga samas piisavalt lühikesed. Kindlasti ei mahutata rahvusvahelist rongi pelgalt ühe vedaja vaates mugavasse graafikusse, vaid tehakse koostööd erinevate taristu- ja veoettevõtete vahel, et saavutada pikemate reiside jaoks mugavaimad lahendused.
5G kogu trassi ulatuses
Kaasaegses rongis on mugavad istmed, palju ruumi, võimalus tööd teha, einestada ja öörongis ka magada. Rahvusvahelistes rongides on tavaliselt erinevad mugavusklassid ehk mõeldud on nii ärireisijatele, kel on tarvis rohkem vaikust ja pistikupesasid kui pere- ja sõpruskonnaga reisijatele, kel on teised prioriteedid. Teenuste rohkust dikteerivad küll vahendid, aga kindlasti on kaasaegseid mugavusi, millelt järeleandmisi ei tehta. Kogu trass saab olema kaetud 5G internetiga, mis on oluline nii neile, kes on töö- kui perereisil. Loodetavasti saame sõitma ka öö- ja autorongid, mis teevad oluliselt keskkonnasõbralikumaks pikemad reisid Euroopasse.
Kuigi esimese rongi väljumiseni on aega seitse aastat, tuleb juba lähiajal tegeleda veoteenuse leidjate ja rongide tellimisega. Tõenäoliselt saab aasta pärast rääkida täpsemalt nii rongidest kui teenustest. Samal ajal jätkub koostöö teiste riikidega, et üle piiri reisimine teha soodsamaks ja mugavamaks, see täidab laiemalt ka väiksema jalajälje eesmärki.
