30.05.2024
Täna Ülemistel toimuval Rail Baltica mobiilsuskonverentsil arutavad eksperdid selle üle, kuidas panna ühistransport tööle nii, et auto ei oleks inimeste esimene prioriteet ning nad eelistaksid elamist ka mujal kui Tallinnas.
Esmalt avas probleemi laiemalt üleeuroopaliselt tuntud reisientusiast Jon Worth, kelle sõnul töötab üldjuhul iga riigi siseselt rongisüsteem suhteliselt hästi, aga niipea kui ületad riigipiiri hakkavad probleemid pihta. „Teenuse kvaliteet on ebaühtlane, graafikud ei klapi, ei saa osta mugavalt piletit või lõppeb raudtee üldse riigipiiril, need on kindlasti asjad, mida Euroopa Liit saaks tervikuna parandada.“
Majandus- ja transpordiekspert Raivo Vare märkis, et töökohad, haridus ja elukvaliteet kipuvad koonduma suurlinna. „Juba praegu elab 75 protsenti Eesti inimestest raudtee mõjupiirkonnas, see on tohutu potentsiaal. Raudteede tõmbeala tuleb panna toimima, inimene peab saama tunni jooksul sihtpunkti,“ selgitas Vare, kuidas pidurdada pealinnastumist ja tuua elu ääremaale. „Ajalugu on näidanud, et kui taristu on, siis tekib ka elu.“
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi liikuvusreformi nõunik Hannes Luts nentis kriitiliselt, et Eesti ühistranspordikorraldus on pudru ja kapsad. „Korralduslikult elab igaüks oma vürstiriigis. Oluline on keskenduda kiiretele võitudele, et Ülemistest saaks Tartusse rongiga pooleteise tunniga ja et Tallinnas ja Harjumaal oleks üks piletisüsteem kõigil transpordiliikidel, et mind ei karistata kõrgema piletihinnaga kui istun bussilt ümber rongi,“ märkis ta. Samas tõi ta välja, et üks suuremaid takistusi muutuste elluviimisel on inimeste tohutu hirm ja vastuseis igasugustele muutustele.
Riigikogu liige Hanah Lahe ütles, et Tallinnas on põhiprobleem, et autoga saab igale poole kiiremini ja mugavamalt. Lisaks tõi ta välja probleemi, et ühistranspordil ei ole jätkuvalt hea maine. „Inimesed mõtlevad, et see on vaestele, seal on must, seal sõidavad imelikud inimesed. See ei vasta enamasti tõele, aga see arvamus on Eestis levinud, et ühistranspordi kasutamine on piinlik,“ rääkis Lahe. „Ühistranspordil peab olema hea kvaliteet, mõistlik piletihind, kergliiklejaks olemine peab olema mugav, ainult nii saab panna inimesi eelistama keskkonnasõbralikumat transporti.“
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Dago Antov rõhutas, et praegu on hea aeg muutuste elluviimiseks, sest ühiskondlik valmisolek on kõrgem kui varem. „Uus põlvkond on valmis pilti muutma, aga elu ei tule järele, näiteks piletisüsteem on täiesti mõistmatu, sellega on mitukümmend aastat tegeletud, aga ikka ei toimi“, ütles Antov. „Lisaks pole inimestele tähtis kui kaugel on raudtee, vaid see, kus on peatus ja milline on selle peatuse ühendus.“
Transpordiameti liiklusteenistuse juht Joel Jesse märkis, et autot ei tohi siiski vastandada, see on samuti osa liikuvusest. „Maapiirkonnas on autod jätkuvalt olulised, igale poole ei saa piisava sagedusega ühistransport jõuda. Raudteejaamade juures on parklad autosid täis. See annab võimaluse ka Rail Baltica kohalikele peatustele, et poleks vahet, kas elame Rapla taga või Tallinnas,“ rääkis Jesse.
Ürituse fotod
Rail Baltica mobiilsuskonverents toimub esmakordselt, sellel arutavad eksperdid nii Eestist kui väljastpoolt, kuidas panna ühistransport paremini tööle ja kuidas murda vastuseisu muutustele.
