08.05.2018
«Me enamasti ei mõtle sellele, aga ka raudteedel on oma niiöelda säilivusaeg. Selleks loetaks enamasti umbes sadat aastat. Meie tänased raudteed on rajatud 19. sajandi lõpust teise maailmasõjani. Rail Balticu näol saame tuntava osa Eesti raudteevõrgust uueks ehitada, kasutades selleks suures osas Euroopa Liidu raha. See võimalus tuleb ära kasutada,»
Ettevõtluskõrgkooli Mainor logistika dotsendi Olga Nežerenko
«Mis on täna peamised väljakutsed? Loomulikult on üks väljakutse eelarve, ELi rahastuse jätkumine, kuid me oleme täiesti kindlad, et Rail Baltic on Euroopa Komisjoni jaoks prioriteet. See projekt on lisaks kolmele Balti riigile vajalik ka Soomele ja Poolale, aga ka Holland on selle vastu huvi üles näidanud.»
ELi transpordivõrgustiku Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann
„Majandusanalüüsid näitavad, et kaubamahud kasvavad. Mida ütlevad meie järeltulevad põlvkonnad, kui me jätame praegu kasutamata võimaluse Rail Baltic valmis ehitada?“
Mööblitootja AS Standard omanik ja juhatuse esimees Enn Veskimägi
„Rail Baltic on kindlasti kõigile oluline ja Tallink peab selle saabumiseks valmis olema. Elementaarne. Mul ei ole mingit tuska, et see ei lähe läbi Tartu. Aga selle kõrvalt ei tohi jääda tegemata kõik ülejäänu, ehk taaskord – Tallinnast Tartusse rongiga maksimaalselt 1,5 tunniga, mis eeldab raudteel kiiruse tõstmist 160 kilomeetrini tunnis. See avardaks oluliselt Lõuna-Eesti võimalusi.“
AS Tallink Group juhatuse esimees Paavo Nõgene
«Rail Baltic on jätkuvalt ELi jaoks esmatähtsusega projekt. President Juncker on seda väga selgelt välja öelnud,»
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc
“Transiidikeskuses olles analüüsisime põhja-lõuna suunda, tellisime turu-uuringuid ja ma võin kindlalt väita, et kaubavoog Rail Balticule on aastaks 2026 kindlasti suurem kui see, mis seal äriplaanis kirjas on.“
AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee
