30.03.2022
Ingrid Lai ja Roland Müür
RB Estonia keskkonnatiim
Keskkonnamõjude hindamine ja nende leevendamine on olnud kogu Rail Baltica rajamise ettevalmistamisel teravalt fookuses. Võimalikud keskkonnamõjud on kaardistatud detailselt kogu trassi pikkuses kaheksa lõigu kaupa. Mõjude leevendamiseks on näiteks konnade liikumiseks vajalike truupide rajamine, suurimetajele mõeldud ökoduktid või rabade veerežiimi taastamine.
Ülemiste-Kangru lõigus on fookuses kahepaiksed ja suurulukid
Kui alustada keskkonnamõjude kaardistamist Harjumaalt, siis esimene lõik kulgeb Ülemistelt Kangruni. Suur-Sõjamäe ja Soodevahe piirkonnas asub mitmeid kahepaiksete nagu kärnkonn või rohukonn elupaiku. Nende säilimiseks rajatakse trassi lähikonda uusi kudetiike ning truupidena ka kahepaisete läbipääsud.
Suurulukite liikumise ja elupaikadele ligipääsuks rajatakse ka ökodukt – Rae rohesild. Samuti on hinnatud selles trassilõigus raudtee rajamise mõju põhjaveele ning leitud, et maapinnatasandist allpool Tallinn-Tartu ristumisel kulgeva raudtee puhul tuleb hinnata ja vajadusel vähendada sellega kaasnevat põhjaveetaseme muutust.
Kangru-Raplamaa piirini kulgevas piirkonnas on tähelepanu rabadel
Selle lõigu üheks oluliseks keskkonnateemaks on Männiku raba servaosa läbimine ligi kahe kilomeetri pikkusel lõigul. Hetkel analüüsitakse seal võimalikke tehnilisi lahendusi, mis säilitaks piisaval määral raba veerežiimi. Võimalikud muutused on plaanis kompenseerida sama raba kuivendatud osade looduslikkuse taastamisega.
Oluline on keskkonnaanalüüsi roll ka Kangru liiklussõlme lahendamisel, kus tuleb leida raudteele ja ristele asukoht, mis hoiab mürataseme madala nii Kangru külas, säilitab Raku karjääri kivisisaliku elupaigad ning arvestab piisaval määral Peeter Suure merekindluse kaevikusüsteemi jäänustega. Samuti on ka selles lõigus oluline kahepaiksete elupaikade säästmine ja läbipääsude tagamine.
Muuga-Soodevahe lõigul on olulisim müra vähendamine
Olulisena selles lõigus on müra modelleerimine ja leevendamine elamualade lähedal.Samuti, vaatamata trassi kulgemisele tööstus- ja elamualadega piiritletud maastikus, tuleb ka siin ette näha loomade läbipääse, nagu näiteks Pirita jõe ületusel raudteesilla all.Kuna koridor kulgeb suuresti paralleelselt senise trassiga on oluline ka hinnata võimaliku varasema reostuse mõju ning see likvideerida.
Raplamaa piirist Hagudini tuleb eelkõige tegeleda loomade liikumise tagamisega
Lõigus kulgeb paralleelselt üksteise lähedal kaks raudteeliini – Rail Baltica ja Tallinn-Lelle-Viljandi. Rabivere raba servas läbivad mõlemad raudteekoridorid rohevõrgustiku koridori, seega rajatakse raudtee arenduse käigus ökodukt, mis korraga ületab kaht raudteed. Röa külas Keila jõest lõuna pool kulgeb raudtee paepinnasesse rajatud süvendis. Keskkonna vaatest tähendab see, et ühest küljest tagab süvend juba müratõkestamise, aga teisalt tuleb tegeleda põhjaveele avalduvate mõjude leevendamisega.
Kohila alevi lähistel võib raudtee rajamisel tekkida olukord, kus loomad liiguvad piki raudtee ja Tallinn-Rapla-Türi maantee vahelist ala ning jõuavad lõpuks tupikusse. Seega tuleb loomade liikumise tagamiseks ja maanteel õnnetusohu vähendamiseks rajada piirkonda veel täiendavalt üks väike ökodukt – Kohila rohesild.
Hagudist Pärnu maakonna piirini keskendutakse rabadele ja ulukitele
Selles lõigus ületab Rail Baltica ca 600-meetri pikkusel lõigul Hagudi raba serva. Tegu on rabaga, mille osas kaalutakse hetkel selle kasutuselevõttu turbamaardlana, kuid kohalikel on soov see raba säilitada. Rail Baltica projekti käigus arvestatakse, et piirkond on oluline loomade liikumisala ning selle tarbeks kavandatakse raba põhja ja lõuna serva suurimetajate pääsud.
Eesti mosaiiksel põllumajandusmaastikul tegutsevad ka metsaloomad. Selle tarbeks on Rapla lähistel rajamisel Sikeldi loomatunnel, mis on mõeldud korraga nii ulukitele kui ette nähtud ka kariloomade läbipääsuks. Loomapääsudena saab projekteerida ja ehitada ka väiksemaid metsateid. Üks selline huvitav näide on Kootja tee viadukt, mis on ehitatud ka loomapääsuks.
Pärnu maakonna piirist Tootsi tuleb kaitsta lindude elupaiku
Selles piirkonnas rajatakse üks ökoduktidest asukohta, kus kasvavad kaitsealused käpalised ehk orhideelised. Asukoht on oluline nii loomade liikumiskoridorina kui kooslusena, seega enne ökodukti rajamist tuleb leida taimedele sobiv kasvuala ning need isendid, keda ehitus võib mõjutada, istutakse uude elupaika.
Piirkonda jääb ka kaitsealuse metsise elupaik. Linnu elupaigale avalduvate mõjude vältimiseks säilitatakse elupaikade veerežiim ja rajatakse müratõkked. Lõigus asub ka kaitsealuse väike-konnakotka elupaik, mistõttu tuleb raudtee ehitada ja panna toimima viisil, millega ei kaasneks olulist mõju kaitsealuse liigi elupaigale.
Tootsi – Pärnu lõigul tuleb säästa Rääma raba
Selle lõigu suurimaks keskkonnaalaseks väljakutseks on Rääma raba läbimine. Eesmärk on leida lahendus, mille mõju ilmneks vaid raudtee vahetus ümbruses, ega mõjutaks rabakooslust kaugemal. Selleks taastatakse kuivendusest mõjutatud raba näiteks kas Nätsi-Võlla hoiualal, Kõrsa püsielupaigas või mujal kaitstaval alal.
Pärnu jõe ületamisel analüüsitakse silla rajamise ja selle mõju Pärnu jõele. Raeküla metsas luuakse aga loomade liikumisvõimaluste tagamiseks suurulukitele sobivates mõõtmetes loomapääs, rajatakse raudtee selliselt, et selle muldkeha ei ulatuks Pärnu maastikukaitseala territooriumile ning luuakse lähipiirkonda kivisisalikele sobivaid elupaiku.
Pärnust Läti piirini tuleb rajada ökodukte ja säilitada metsise elupaigad
Kuna tegu on valdavalt Vahe-Eesti metsavööndis paikneva raudteekoridoriga, on oluline loomade läbipääsude kavandamine nii kallasradadena jõgede kallastel kui ökoduktidega. Mõjude leevendamiseks, tuleb tagada ka näiteks metsise elupaikade seisund ning samuti on siin äärmiselt oluline ka müra mõju hindamine ja leevendamine.
