16.12.2014
Rail Balticu trassi äärde jäävate kohalike omavalitsuste esindajad tutvuvad kahe päeva jooksul Soomes Kerava-Lahti kiirraudtee taristuga ning kohtuvad nii raudtee rajajate, riigi esindajate kui kohalike kolleegidega omavalitsustest.
Soome Transpordiagentuur ja kohalikud omavalitsused jagavad kohtumiste käigus oma kogemust raudtee planeerimise, projekteerimise ja ehituse probleemkohtade ning heade praktikate varal. Lisaks käsitletakse näiteks maa võõrandamise, erinevate ülekäikude ja tõkete lahendusi ning keskkonnaküsimusi.
Lahti linnavalitsuse transpordiplaneeringute juht Jukka Lindfors selgitas, et uue raudtee rajamine Helsinkist Lahtisse aitas trassi äärde jäävate omavalitsuste majandust oluliselt elavdada. “Lahti võitis raudteest väga palju, sest uue kiire raudteeühendusega jääb Helsinki vaid tunni rongisõidu kaugusele ja seega on nüüd näiteks Lahtist ja selle lähiümbrusest täiesti mõistlik Helsinkis tööl käia”, sõnas Lindfors. Lisaks planeerib Lahti linn raudtee äärsetele aladele uusi tööstusalasid ja logistikakeskusi.
Õppevisiidi jooksul tutvutakse raudtee taristu ja erinevate lahendustega nii maapiirkonnas Mäntsälä lähistel kui ka linnaalal Lahti ja Helsingi näitel.
Kerava-Lahti 63-kilomeetrist raudteelõiku hakati planeerima 1998. aastal ning raudtee avati liiklusele 2006. aastal. Reisirong sõidab sellel lõigul kuni 220 kilomeetrit tunnis. Kerava-Lahti raudteelõiku kasutatavad nii rahvusvahelised kiirliinid, kohalik ühistransport kui transpordi- ja logistikaettevõtted kaubaveoks.
Rail Balticu projektijuht Miiko Peris leidis, et visiidi käigus said nii kohalike omavalitsuste esindajad kui projekti meeskond vahetu kogemuse sellest, mismoodi üks tänapäevane raudtee välja näeb ja millist kasu toob. “Kerava-Lahti raudteelõigu näitel on selgelt näha positiivsed mõjud kohalikele omavalitsustele ja sealsetele inimestele. Raudtee on avardanud inimeste liikumisvõimalusi ning toonud suuri ja olulisi investeeringuid raudtee-äärsetesse kohalikesse omavalitsustesse. Oluline on ka fakt, et see projekt suudeti viia ellu täpselt kavandatud eelarvega (projekti kogumaksumus 331 miljonit eurot) ning reisijate arv oli kokkuvõttes märksa suurem kui alguses kavandati,” sõnas Miiko Peris.
Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017-2018.
Pilte visiidist on võimalik vaadata ja alla laadida MKMi Facebooki lehel.
